Õppekava kinnitatud 07.11.2024

1. Õppekava nimetus:

“Eesti keele A1- taseme koolitus”

2. Õppekavarühm:

Keeleõpe 

Õppekava koostamise alus: Euroopa keeleõppe raamdokument 

Eesmärk: Koolituse eesmärk on mitte-eestikeelsete koolitatavate eesti keele oskuse arendamine iseseisva keeleoskaja tasemele.

3. Õpiväljundid 

Koolituse lõpuks õppija:

• saab aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis on vahetult seotud igapäevaste suhtlussituatsioonidega, kui inimesed räägivad aeglaselt ja selgelt;
• saab aru lühikestest lihtsatest tekstidest, oskab leida infot lihtsatest igapäevatekstidest (sildid, plakatid, kataloogid, reklaamid, tööpakkumised, menüüd, sõiduplaanid)
• saab hakkama igapäevaste tüüpiliste suhtlusülesannetega, oskab esitada küsimusi teiste kohta ja vastata enda kohta esitatud küsimustele, suudab suhelda lihtsas keeles, kui partner teda aitab, oskab väga lihtsalt kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi.

Õpiväljundid saavutatakse auditoorse ja iseseisva tööga, mida õppija sooritab auditoorse õppe vahelisel ajal. 

4. Õpingute alustamise tingimused ja sihtrühm

Kursuse sihtgrupiks on kõik huvilised, kes tahavad eesti keelt õppida ja tasemeni A1 arendada. Kursusel osalemise eelduseks on õppemaksu tasumine. 

5. Õppe kogumaht, selle ülesehitus, ja õppevahendid 

Õppe maht on 100 akadeemilist tundi, millest 80 tundi on auditoorset tööd ja 20 tundi iseseisvat tööd. Õppetöö toimub õppeklassis, mis on varustatud õppetööks vajalike tehniliste vahenditega. Õppeklassid vastavad tervisekaitsenõuetele.  Auditoorne õpe 80 ak/h: kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused, suuline vestlus, dialoogid, video vaatamine jm. Iseseisev töö 20 ak/h: Õppijad valmistavad ette suulisi ja kirjalikke koduülesandeid kogu kursuse vältel. Õpitakse sõnu ja praktiseeritakse neid keelekeskkonnas, tehakse õpikust ja harjutuslehtedel harjutusi jms.

6. Õppe sisu

Isikuandmed ja pere. Dokumendid

Tervitused, tutvumine, tutvustamine, lihtsam enesekohane informatsioon.

Tähestik, eesti keele hääldus, eesti nimed, ankeediandmed.

Kodumaa, rahvused, keeled

Päritolu ja kodumaa kirjeldamine. Rahvused ja keeled.

Eesti suuremad linnad, saared jne. Kaardilt info leidmine.

Erialad ja ametid. Keeleoskus.

Postiteenused, pangateenused, poed ja kaubanduskeskused, juuksur jne.

Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus

Söök ja jook

Ilm ja loodus. Ilmateate mõistmine ja ilma kirjeldamine. Aastaajad.

Minu päev ja aeg. Päeva kirjeldus. Tegevused.

Grammatika:

Tähestik. Hääldamine. Kirjutamine.

Nimisõna: käänded, mitmus, ühildumine omadussõnaga.

Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad.

Isikuline asesõna. Põhivormid.

Tegusõna. Pööramine olevikus ja lihtminevikus, rektsioon, käskiv ja tingiv kõneviis.

Muutumatud sõnad. Sidesõnad ja määrsõnad.

Küsisõnad

7. Õppekeskkond

Keeleõpe toimub veebikeskkonnas ja/või kontaktõppena kaasaegses loenguruumis Tallinnas. Toompuiestee 17a. Koolitusklasside aknad on avatavad õhutamiseks ja akende ees on rulood liigse päikese kaitseks. Olemas on lauad ja toolid, mida saab vastavalt vajadusele ümber paigutada. Valgustus on hea. WC ja kätepesu võimalus. Hea ühistranspordiühendus ja parkimisvõimalused ümbruskonnas. Keeltekooli valgusküllased klassid on varustatud koolitustehnika ja -vahenditega: seinatahvel, pabertahvel, WiFi, dataprojektor, arvuti kasutamise võimalus digisõnastike ning e-õppe keskkondade kasutamiseks. Keeltekool tagab õpilastele õppematerjalid (õpik).

8. Õppematerjalid 

Põhiõppematerjal:

Simmul, M., Mangus, I. (2017). Tere! Eesti keele õpik täiskasvanutele vene keele baasil tasemele 0-A1. Kirjastus OÜ Kirjatark.

Lisamaterjalid:

Koolituse jaoks õpetaja poolt valitud materjalid, veebipõhised materjalid ning testid.

Inga Mangus, Merge Simmul, Tere jälle! Eesti keele õpik A1-A2 (B1), Kirjastus Kirjatark, 2017

Mall Pesti, Helve Ahi, 2015. E nagu Eesti. Eesti keele õpik algajatele A1+A2 Kirjastus: Kiri-Mari Kirjastus OÜ;

Elektrooniline õppematerjal:

www.keeleklikk.ee

https://keeleweb2.ut.ee

https://harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid

Eesti-vene sõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/evs/index.cgi

Vene-eesti sõnaraamat. https://eki.ee/dict/ves/

Eesti keele põhisõnavara sõnastik. http://www.eki.ee/dict/psv/

Õigekeelsussõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/qs/.

Eesti keele ja kultuuri kursused. Harjutused A2-tasemele. https://keeleweb2.ut.ee/

https://sonaveeb.ee

http://eestikeel.eu/

9. Lõpetamise tingimused ja väljastavad dokumendid

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 60% auditoorsetes tundides ja sooritama kõik vajalikud ülesanded ning testid.

Õpitulemusi hinnatakse kokkuvõtvalt koolituse lõpul kirjaliku keeletasemetesti abil kasutades hindamisel punktiarvestust. Lõputesti positiivseks soorituseks on vaja vähemalt 60 % õigeid vastuseid testiküsimustele. Testimine toimub traditsiooniliste õppevahendite abil. Testi pannakse kokku õppe käigus läbitud materjalide põhjal.

Tunnistus väljastatakse õppijale juhul, kui õppija on osalenud vähemalt 60% õppetundidest.

Tõend koolituses osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse õppijale juhul, kui õppija on osalenud vähem kui 70% õppetundidest või kui õppija ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid. Tõend väljastatakse vastavalt tundide arvule, kus osaleja osales.

10. Koolitaja kvalifikatsioon

Koolitust viivad läbi eesti keele kui võõrkeele õpetajad ja varasema täiskasvanute koolitamise kogemusega õpetajad.

11. Koolituse maksumus: 

700 EUR

Õppekava kinnitatud 27.11.2024

1. Õppekava nimetus:

Eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistav koolitus

2. Õppekavarühm:

Keeleõpe (vastavalt ISCED-F2013 õppekavarühmade klassifikatsioonile)

 Õppekava koostamise alus: Euroopa keeleõppe raamdokument  

Eesmärk: Koolituse eesmärk on mitte-eestikeelsete koolitatavate eesti keele oskuse arendamine ning A2-taseme eksamiks ettevalmistamine. 

3. Õpiväljundid  

Koolituse lõpuks õppija: 

• Kuulamisel mõistab/saab aru selgelt ja aeglaselt hääldatud fraase jm väljendeid, mis seostuvad esmatähtsate eluvaldkondadega (nt algeline isiku- ja pere teave, sisseostud, kodukoht, töö). 
• Lugemisel mõistab lühikesi, lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid ja  rahvusvahelise levikuga sõnu. 
• Rääkimisel lihtsal viisil kirjeldab ja tutvustab inimesi, elu- ja töötingimusi ning  igapäevatoiminguid; sõnastada, mis meeldib, mis mitte jne; teksti moodustub lihtsate  sidesõnadega seotud lihtfraasidest ja –lausetest. Rääkimisel tervitab ja pöördub,  kasutades lihtsaid igapäevaseid viisakusväljendeid. 
• kirjutab lihtsamaid fraase ja lauseid, ühendades neid lihtsate sidesõnadega nagu „ja”,  „aga” ning „sest. Kirjutab lühikesi lihtsaid sõnumeid, mis puudutavad talle vajalikke asju. 

Õpiväljundid saavutatakse auditoorse ja iseseisva tööga, mida õppija sooritab auditoorse õppe  vahelisel ajal. Õppimiseks ja teadmiste kontrollimiseks kasutatakse ka interaktiivseid harjutusi ja keeleteste. Veebitundides kasutatakse veebitahvlit sõnade kirjapildi nägemiseks ja veebipõhiseid sõnastikke, sõnavara omandamiseks (www.eki.ee). 

4. Õpingute alustamise tingimused ja sihtrühm 

Kursuse sihtgrupiks on kõik huvilised, kes tahavad eesti keelt edasi õppida ja tasemeni A2  arendada. Kursusel osalemise eelduseks on õppemaksu tasumine ja eesti keele oskus vähemalt A1- tasemel või välismaalaste puhul kohanemisprogrammi läbimine. Õppijate keeleoskuse tase ja gruppi sobivus määratakse eelnevalt kindlaks tasemetesti abil, mille läbimisel võib alustada õpinguid A2-taseme õppegruppis. Keeleoskuse tasemele vastavust kontrollitakse läbi veebipõhise eesti keele A1-taseme proovitesti lehel TESTEST. http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=55&cmd=render 

5. Õppe kogumaht, selle ülesehitus, ja õppevahendid 

Õppe maht on 200 akadeemilist tundi, sh õpekoosõpetajaga 150 ak. t. ja iseseisev töö 50 ak. t. Õppetöö toimub õppeklassis, mis on varustatud õppetööks vajalike tehniliste vahenditega.  

Õppeklassid vastavad tervisekaitsenõuetele. Keeleõpe toimub kontaktõppena Tallinnas,  Toompuiestee 17a (erandkorras, kui õpilane ei saa kohapeale tulla ja kool on sellest teadlik ning tehniliselt ettevalmistunud, ka samaaegselt otseülekandena veebikeskkonnas). 

Auditoorne õpe 150 ak/h: kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused, suuline vestlus, dialoogid, rollimängud, video vaatamine ja analüüsimine jm. Iseseisev töö 50 ak/h: Õppijad valmistavad ette suulisi ja kirjalikke koduülesandeid kogu kursuse vältel. Õpitakse sõnu ja praktiseeritakse neid keelekeskkonnas, tehakse õpikust ja harjutuslehtedel harjutusi, kirjutatakse lühemaid tekste jms. 

6. Õppe sisu 

A2-taseme eesti keele kursusel arendatakse nelja osaoskust: kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine. Kursusel arendatakse rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust nii  traditsioonilisi kui ka aktiivõppemeetodid kasutades.  

Peamiselt kasutatakse kommunikatiivõppe meetodeid, nagu dialoogid, rollimängud, grupi- ja paaristöö jm. Tehakse grammatikaharjutusi baasteadmiste omandamiseks, lugemis- ja kuulamisharjutusi õige häälduse juurutamiseks ning kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamiseks. Õpitu rakendamiseks tuleb iseseisvalt eestikeelses keskkonnas praktilisi ülesandeid lahendada. 

Teemavaldkonnad: 

Rääkimisoskuse ning eestikeelse kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamine toimub  järgmistel teemadel: 

1. Tutvumine. Isikuandmed ja pere. Dokumendid.  

Tervitused, kõneetikett, tutvumine, tutvustamine, lihtsam enesekohane informatsioon. 

Tähestik, eesti keele hääldus, eesti nimed, ankeediandmed, küsisõnad. 

2. Kodumaa, rahvused, keeled 

Päritolu ja kodumaa kirjeldamine. Eesti ja kodumaa võrdlemine. Rahvused ja keeled.  Eesti geograafia, suuremad linnad, saared jne. Kaardilt info leidmine.

3. Haridus, elukutse, töö 

Õpingud, elukutse valik. Erialad ja ametid. Keeleoskus. Tööpakkumiskuulutused,  tööintervjuu, tegevused tööl, tööpäeva kirjeldamine ja oma töö tutvustamine. CV. 

4. Teenindus ja kaubandus 

Postiteenused, pangateenused, poed ja kaubanduskeskused, juuksur jne. Kõnetikett  teenindusasutustes. Info asukoha, lahtiolekuaegade, teenuse liikide ja hindade kohta.  

Võrdlemine. Juhendite, reklaamide põhisisu mõistmine. 

5. Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus 

Hobid. Vaba aja veetmise eelistused. Kino, teater, kontsert jm kultuuriüritused. Sport.  Pühad ja tähtpäevad. Peretraditsioonid. Faktiinfo mõistmine ja kasutamine. Kutse. 

6. Söök ja jook 

Kohvikud, restoranid jm toitlustusasutused. Laua reserveerimine, menüü mõistmine,  tellimine. Toitumisharjumused. Kombed söögilauas ja kõneetikett. 

7. Info meie ümber 

Kuulutused, teadaanded, reklaam. Kohad ja tegevused. 

8. Ilm ja loodus 

Ilmateate mõistmine ja ilma kirjeldamine. Aastaajad. Linnud, loomad, taimed. 

9. Reisimine, transport, puhkus 

Ühistransport, reisi planeerimine, piletiostmine. Teeküsimine ja juhatamine. Majutusasutused, toa broneerimine. Vaatamisväärsused. Postkaardi kirjutamine. Reisikirjeldus.

10. Kodu ja olme 

Kodukirjeldus. Mööbel. Kodutehnika. Kodutööd. Remont ja probleemid. Külaliste  kutsumine. Kõneetikett külas. 

11. Keha, tervis ja tervishoid. Riided 

Kehaosad. Enesetunne ja kaebused. Arsti vastuvõtule registreerimine. Haiglas ja polikliinikus. Apteegis. Riietusesemed. 

12. Minu päev ja aeg 

Päeva kirjeldus. Tegevused. Ajamõisted ja kokkulepped. 

Grammatika: 

• Tähestik. Hääldamine. Kirjutamine. 
• Nimisõna: käänded, mitmus, ühildumine omadussõnaga. 
• Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad. 
• Isikuline asesõna. Põhivormid. 
• Tegusõna. Pööramine olevikus ja lihtminevikus, rektsioon, käskiv ja tingiv kõneviis. 
• Muutumatud sõnad. Sidesõnad ja määrsõnad. 
• Küsisõnad 

Õppetegevused osaoskuste kaupa: 

Lugemine: lihtsad ning lühikesed juhised igapäevaste seadmete kasutamiseks, lühikesed ja  lihtsad meediatekstid, lühiuudised, lühisõnumid, kuulutused, lihtsad kirjad, laulusõnad. Kuulamine: lihtsad ametialased dialoogid, lühikesed ja lihtsad kõnekeelsed dialoogid, lihtsad  intervjuud, lühikesed teated, katkendid lihtsatest telesaadetest, lihtsad laulud. 

Kirjutamine: lihtsad teated, lihtne isiklik kiri, avaldus, seletuskiri, lihtsate fraaside ja lausetega  kirjutatud jutud, sõnumite kirjutamine. 

Rääkimine: dialoogid, jutustused, juhised, vestlused, kirjeldused. 

Keeleõppe metoodika ning kasutatavad õpikud/õppevahendid võimaldavad õppijatel õppida eesti keelt tasemel, mis vastab keeleseaduse esitatud Euroopa keeleõppe raamdokumendi  keeleoskustasemete kirjelduse A2-tasemele. Keeleõppe fookus on kommunikatiivsel keeleõppe põhimõttel ning arendatakse kõiki osaoskusi ning keelefunktsioone. Õpikutes esitatud teemasid aitavad kinnistada erinevad rollimängud, dialoogid, rühmatöö, väitlusklubid, mängulised sõnaõppekaardid ja ALIAS mängud. Mänguliste piltkaartide kaudu koostavad õpilased jutu ning sellega seoses õpitakse esemete, inimeste, sündmuste kirjeldamist vastavalt sõnavarale. Iga läbitud teema kohta valmistatakse eestikeelsed küsimused, mille õpilane esitab teisele õppijale, kes siis vastab esitatud küsimustele. Tundides kasutame tihti arvutit ja projektorit, et igat õpitud teemat elavdada videolõikude näitamisega. 

 7. Õppekeskkond 

Keeleõpe toimub kaasaegses loenguruumis Tallinnas. Toompuiestee 17a. Koolitusklasside aknad on avatavad õhutamiseks ja akende ees on rulood liigse päikese kaitseks. Olemas on lauad ja toolid, mida saab vastavalt vajadusele ümber paigutada. Valgustus on hea. WC ja kätepesu võimalus. Hea ühistranspordiühendus ja parkimisvõimalused ümbruskonnas. Keeltekooli valgusküllased klassid on varustatud koolitustehnika ja -vahenditega: seinatahvel, pabertahvel, WiFi, dataprojektor, arvuti kasutamise võimalus digisõnastike ning e-õppe keskkondade kasutamiseks. Keeltekool tagab õpilastele õppematerjalid (õpik). 

7.1. Veebikeskkond

Veebiõpe on lubatud nendel juhtudel, kui õpilane või õppejõud ei saa isiklikult koolitusel kohal olla tervisliku seisundi või muude asjaolude tõttu. Enne veebiõppe algust teeb Koolituskeskuse spetsialist kindlaks, kas õpilane on kasutatava veebikeskkonnaga tuttav ning vajaduse korral juhendab teda. Veebikeskkonda sisenemiseks võib õpilane kasutada tema käsutuses olevat arvutit, telefoni või tahvelarvutit, millel on rakendused veebikonverentsiks (ZOOM, MST Teams, Google meet) ja väljund Interneti, valjuhääldi, mikrofoni ja kaamera jaoks. Kui õppetöö toimub veebikeskkonnas, aga õpilasel ei ole võimalik kasutada oma seadmeid, siis võib ta tulla Koolituskeskusse ja ühes vabas õppeklassis kasutada vajalikke seadmeid. Õppeprotsessi tõrgeteta läbiviimiseks varustatakse õppija vajadusel tahvelarvutiga kogu õppeperioodiks. Õppeprotsessi lõppemisel tuleb tahvelarvuti tagastada koolituskeskusele. Õppetöö ajal demonstreerib õppejõud vajalikke materjale ja vastab õpilaste küsimustele, sealjuures jätkub monitoril esituse ülekanne või on näha õppejõud ja kuulda tema kõnet veebirežiimil.

8. Õppematerjalid 

Simmul, M., Mangus, I. (2017). Tere jälle! Eesti keele õpik vene keele baasil. Kirjastus OÜ  Kirjatark. 

Lisamaterjalid: 

Koolituse jaoks õpetaja poolt valitud materjalid, veebipõhised materjalid ning testid. 

Kitsnik, M. (2010). Kirjuta mulle. Õpik eesti keele A2-taseme kirjutamisoskuse arendamiseks.  

Tallinn: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. 

Mall Pesti, Helve Ahi, 2015. E nagu Eesti. Eesti keele õpik algajatele A1+A2 Kirjastus: KiriMari Kirjastus OÜ; 

Leelo Kingisepp, Mare Kitsnik, 2006 Naljaga pooleks. Eesti keele õppekomplekt algtasemele (A2) ja CD plaat. Kirjastus:Iduleht OÜ; 

www.keeleklikk.ee https://keeleweb2.ut.ee https://harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid 

Eesti-vene sõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/evs/index.cgi 

Vene-eesti sõnaraamat. https://eki.ee/dict/ves/ 

Eesti keele põhisõnavara sõnastik. http://www.eki.ee/dict/psv/ Õigekeelsussõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/qs/. 

Eesti keele ja kultuuri kursused. Harjutused A2-tasemele. https://keeleweb2.ut.ee/ 

9. Lõpetamise tingimused ja väljastavad dokumendid 

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 60% auditoorsetes tundides. Lõputest  sarnaneb riiklikule tasemeeksamile (kontrollitakse kõiki nelja osaoskust), seetõttu on  hindamiskriteeriumid samad (100-st võimalikust punktist tuleb saada vähemalt 60%). 

Kuulamine – saab aru lihtsamatest küsimustest ja kuuldud info põhissisust. 

Lugemine – mõistab lihtsamate tekstide sisu, lünkharjutuste tegemisel tunneb ära korrektse  grammatilise vormi, arvab ära tundmatuid sõnu konteksti baasil. 

Rääkimine – räägib lihtsamate lausetega endast, oma perest, igapäevaelust ja tööst. Kirjutamine – koostab lühikese kirja, moodustab grammatiliselt korrektse lause. 

Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala: 

91 – 100% Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitatava õppe aluseks olevatele taotletavatele  õpitulemustele täiel määral või ületab neid. Koolitatava vastus on õige ja täielik, loogiline ja  mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev rakendamine. 

76–90% Kui koolitatava suuline ja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest. 

60–75% Kui koolitatava oskused on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajab juhendamist ja suunamist. 

50–59% Kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral. 

1–49 % Koolitataval puuduvad nõutavad teadmised ja oskused ning koolitatava areng  õpitulemuste osas puudub. 

Tunnistus väljastatakse kui õpingute lõpetamise nõuded – vähemalt 70% kontakttundides  osalemine ja lõputesti edukas sooritamine (vähemalt 60%) – on hindamiskriteeriumitele vastavalt täidetud. Tunnistusele märgitakse lõpetatud kursuse nimetus ja maht, kursuse toimumise aeg, osaleja nimi ja isikukood. Tõend, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui 70% auditoorsetes tundides. Tõendil märgitakse osaletud tundide arv. 

10. Koolitaja kvalifikatsioon

Koolitust viivad läbi eesti keele kui võõrkeele õpetajad ja varasema täiskasvanute koolitamise  kogemusega õpetajad.

11. Koolituse maksumus:

1800.00 EUR

Õppekava kinnitatud 28.11.2023

1. Õppekava nimetus:

Eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistav koolitus

2. Õppekavarühm:

Keeleõpe (vastavalt ISCED-F2013 õppekavarühmade klassifikatsioonile)

Õppekava koostamise alus: Euroopa keeleõppe raamdokument  

Eesmärk: Koolituse eesmärk on mitte-eestikeelsete koolitatavate eesti keele oskuse arendamine ning A2-taseme eksamiks ettevalmistamine. 

3. Õpiväljundid  

Koolituse lõpuks õppija:

• saab aru fraasidest, mis on vahetult seotud igapäevaste suhtlussituatsioonidega (pere, sisseostud, kodukoht, töö)
• saab aru lühikestest lihtsatest tekstidest ja isiklikest kirjadest, oskab leida infot lihtsatest igapäevatekstidest (reklaamid, tööpakkumised, menüüd, sõiduplaanid)
• saab hakkama igapäevaste tüüpiliste suhtlusülesannetega, oskab kaasa rääkida, oskab kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, haridust ja tööd
• oskab teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja

Õpiväljundid saavutatakse auditoorse ja iseseisva tööga, mida õppija sooritab auditoorse õppe vahelisel ajal. Õppimiseks ja teadmiste kontrollimiseks kasutatakse ka interaktiivseid harjutusi ja keeleteste. 

4. Õpingute alustamise tingimused ja sihtrühm 

Kursuse sihtgrupiks on kõik huvilised, kes tahavad eesti keelt edasi õppida ja tasemeni A2 arendada. Kursusel osalemise eelduseks on õppemaksu tasumine ja eesti keele oskus vähemalt A1-tasemel või välismaalaste puhul kohanemisprogrammi läbimine. Õppijate keeleoskuse tase ja gruppi sobivus määratakse eelnevalt kindlaks tasemetesti abil, mille läbimisel võib alustada õpinguid A2-taseme õppegruppis. Keeleoskuse tasemele vastavust kontrollitakse läbi veebipõhise eesti keele A1-taseme proovitesti lehel TESTEST.

http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=55&cmd=render

5. Õppe kogumaht, selle ülesehitus, ja õppevahendid 

Õppe maht on 260 akadeemilist tundi, sh õpekoosõpetajaga 180 ak. t. ja iseseisev töö 80 ak. t. Õppetöö toimub õppeklassis või veebikeskkonnas.  Õppeklassid vastavad tervisekaitsenõuetele. 

Auditoorne õpe 180 ak/h: kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused, suuline vestlus, dialoogid, rollimängud, video vaatamine ja analüüsimine jm. Iseseisev töö 80 ak/h: Õppijad valmistavad ette suulisi ja kirjalikke koduülesandeid kogu kursuse vältel. Õpitakse sõnu ja praktiseeritakse neid keelekeskkonnas, tehakse õpikust ja harjutuslehtedel harjutusi, kirjutatakse lühemaid tekste jms. 

6. Õppe sisu 

A2-taseme eesti keele kursusel arendatakse nelja osaoskust: kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine. Kursusel arendatakse rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust nii  traditsioonilisi kui ka aktiivõppemeetodid kasutades.  

Peamiselt kasutatakse kommunikatiivõppe meetodeid, nagu dialoogid, rollimängud, grupi- ja paaristöö jm. Tehakse grammatikaharjutusi baasteadmiste omandamiseks, lugemis- ja kuulamisharjutusi õige häälduse juurutamiseks ning kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamiseks. Õpitu rakendamiseks tuleb iseseisvalt eestikeelses keskkonnas praktilisi ülesandeid lahendada. 

Teemavaldkonnad: 

Rääkimisoskuse ning eestikeelse kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamine toimub  järgmistel teemadel: 

1. Tutvumine. Isikuandmed ja pere. Dokumendid.  

Tervitused, kõneetikett, tutvumine, tutvustamine, lihtsam enesekohane informatsioon. 

Tähestik, eesti keele hääldus, eesti nimed, ankeediandmed, küsisõnad. 

2. Kodumaa, rahvused, keeled 

Päritolu ja kodumaa kirjeldamine. Eesti ja kodumaa võrdlemine. Rahvused ja keeled.  Eesti geograafia, suuremad linnad, saared jne. Kaardilt info leidmine.

3. Haridus, elukutse, töö 

Õpingud, elukutse valik. Erialad ja ametid. Keeleoskus. Tööpakkumiskuulutused,  tööintervjuu, tegevused tööl, tööpäeva kirjeldamine ja oma töö tutvustamine. CV. 

4. Teenindus ja kaubandus 

Postiteenused, pangateenused, poed ja kaubanduskeskused, juuksur jne. Kõnetikett  teenindusasutustes. Info asukoha, lahtiolekuaegade, teenuse liikide ja hindade kohta.  

Võrdlemine. Juhendite, reklaamide põhisisu mõistmine. 

5. Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus 

Hobid. Vaba aja veetmise eelistused. Kino, teater, kontsert jm kultuuriüritused. Sport.  Pühad ja tähtpäevad. Peretraditsioonid. Faktiinfo mõistmine ja kasutamine. Kutse. 

6. Söök ja jook 

Kohvikud, restoranid jm toitlustusasutused. Laua reserveerimine, menüü mõistmine,  tellimine. Toitumisharjumused. Kombed söögilauas ja kõneetikett. 

7. Info meie ümber 

Kuulutused, teadaanded, reklaam. Kohad ja tegevused. 

8. Ilm ja loodus 

Ilmateate mõistmine ja ilma kirjeldamine. Aastaajad. Linnud, loomad, taimed. 

9. Reisimine, transport, puhkus 

Ühistransport, reisi planeerimine, piletiostmine. Teeküsimine ja juhatamine. Majutusasutused, toa broneerimine. Vaatamisväärsused. Postkaardi kirjutamine. Reisikirjeldus.

10. Kodu ja olme 

Kodukirjeldus. Mööbel. Kodutehnika. Kodutööd. Remont ja probleemid. Külaliste  kutsumine. Kõneetikett külas. 

11. Keha, tervis ja tervishoid. Riided 

Kehaosad. Enesetunne ja kaebused. Arsti vastuvõtule registreerimine. Haiglas ja polikliinikus. Apteegis. Riietusesemed. 

12. Minu päev ja aeg 

Päeva kirjeldus. Tegevused. Ajamõisted ja kokkulepped. 

Grammatika: 

• Tähestik. Hääldamine. Kirjutamine. 
• Nimisõna: käänded, mitmus, ühildumine omadussõnaga. 
• Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad. 
• Isikuline asesõna. Põhivormid. 
• Tegusõna. Pööramine olevikus ja lihtminevikus, rektsioon, käskiv ja tingiv kõneviis. 
• Muutumatud sõnad. Sidesõnad ja määrsõnad. 
• Küsisõnad 

Õppetegevused osaoskuste kaupa: 

Lugemine: lihtsad ning lühikesed juhised igapäevaste seadmete kasutamiseks, lühikesed ja  lihtsad meediatekstid, lühiuudised, lühisõnumid, kuulutused, lihtsad kirjad, laulusõnad. Kuulamine: lihtsad ametialased dialoogid, lühikesed ja lihtsad kõnekeelsed dialoogid, lihtsad  intervjuud, lühikesed teated, katkendid lihtsatest telesaadetest, lihtsad laulud. 

Kirjutamine: lihtsad teated, lihtne isiklik kiri, avaldus, seletuskiri, lihtsate fraaside ja lausetega  kirjutatud jutud, sõnumite kirjutamine. 

Rääkimine: dialoogid, jutustused, juhised, vestlused, kirjeldused. 

Keeleõppe metoodika ning kasutatavad õpikud/õppevahendid võimaldavad õppijatel õppida eesti keelt tasemel, mis vastab keeleseaduse esitatud Euroopa keeleõppe raamdokumendi  keeleoskustasemete kirjelduse A2-tasemele. Keeleõppe fookus on kommunikatiivsel keeleõppe põhimõttel ning arendatakse kõiki osaoskusi ning keelefunktsioone. Õpikutes esitatud teemasid aitavad kinnistada erinevad rollimängud, dialoogid, rühmatöö, väitlusklubid, mängulised sõnaõppekaardid ja ALIAS mängud. Mänguliste piltkaartide kaudu koostavad õpilased jutu ning sellega seoses õpitakse esemete, inimeste, sündmuste kirjeldamist vastavalt sõnavarale. Iga läbitud teema kohta valmistatakse eestikeelsed küsimused, mille õpilane esitab teisele õppijale, kes siis vastab esitatud küsimustele. Tundides kasutame tihti arvutit ja projektorit, et igat õpitud teemat elavdada videolõikude näitamisega. 

7. Õppekeskkond 

Keeleõpe toimub kaasaegses loenguruumis Tallinnas. Toompuiestee 17a. Koolitusklasside aknad on avatavad õhutamiseks ja akende ees on rulood liigse päikese kaitseks. Valgustus on hea. WC ja kätepesu võimalus. Hea ühistranspordiühendus ja parkimisvõimalused ümbruskonnas. Keeltekool tagab õpilastele õppematerjalid (õpik). 

7.1. Veebikeskkond

Veebiõpe on lubatud. Enne veebiõppe algust teeb Koolituskeskuse spetsialist kindlaks, kas õpilane on kasutatava veebikeskkonnaga tuttav ning vajaduse korral juhendab teda. Veebikeskkonda sisenemiseks võib õpilane kasutada tema käsutuses olevat arvutit, telefoni või tahvelarvutit, millel on rakendused veebikonverentsiks (ZOOM, MST Teams, Google meet) ja väljund Interneti, valjuhääldi, mikrofoni ja kaamera jaoks. Kui õppetöö toimub veebikeskkonnas, aga õpilasel ei ole võimalik kasutada oma seadmeid, siis võib ta tulla Koolituskeskusse ja ühes vabas õppeklassis kasutada vajalikke seadmeid. Õppeprotsessi tõrgeteta läbiviimiseks varustatakse õppija vajadusel tahvelarvutiga kogu õppeperioodiks. Õppeprotsessi lõppemisel tuleb tahvelarvuti tagastada koolituskeskusele. Õppetöö ajal demonstreerib õppejõud vajalikke materjale ja vastab õpilaste küsimustele, sealjuures jätkub monitoril esituse ülekanne või on näha õppejõud ja kuulda tema kõnet veebirežiimil.

8. Õppematerjalid 

Simmul, M., Mangus, I. (2017). Tere jälle! Eesti keele õpik vene keele baasil. Kirjastus OÜ  Kirjatark. 

Lisamaterjalid: 

Koolituse jaoks õpetaja poolt valitud materjalid, veebipõhised materjalid ning testid. 

Kitsnik, M. (2010). Kirjuta mulle. Õpik eesti keele A2-taseme kirjutamisoskuse arendamiseks.  

Tallinn: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. 

Mall Pesti, Helve Ahi, 2015. E nagu Eesti. Eesti keele õpik algajatele A1+A2 Kirjastus: KiriMari Kirjastus OÜ; 

Leelo Kingisepp, Mare Kitsnik, 2006 Naljaga pooleks. Eesti keele õppekomplekt algtasemele (A2) ja CD plaat. Kirjastus:Iduleht OÜ; 

www.keeleklikk.ee https://keeleweb2.ut.ee https://harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid 

Eesti-vene sõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/evs/index.cgi 

Vene-eesti sõnaraamat. https://eki.ee/dict/ves/ 

Eesti keele põhisõnavara sõnastik. http://www.eki.ee/dict/psv/ Õigekeelsussõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/qs/. 

Eesti keele ja kultuuri kursused. Harjutused A2-tasemele. https://keeleweb2.ut.ee/ 

9. Lõpetamise tingimused ja väljastavad dokumendid 

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% auditoorsetes tundides. Lõputest  sarnaneb riiklikule tasemeeksamile (kontrollitakse kõiki nelja osaoskust), seetõttu on  hindamiskriteeriumid samad (100-st võimalikust punktist tuleb saada vähemalt 60%). 

Kuulamine – saab aru lihtsamatest küsimustest ja kuuldud info põhissisust. 

Lugemine – mõistab lihtsamate tekstide sisu, lünkharjutuste tegemisel tunneb ära korrektse  grammatilise vormi, arvab ära tundmatuid sõnu konteksti baasil. 

Rääkimine – räägib lihtsamate lausetega endast, oma perest, igapäevaelust ja tööst. Kirjutamine – koostab lühikese kirja, moodustab grammatiliselt korrektse lause. 

Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala: 

91 – 100% Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitatava õppe aluseks olevatele taotletavatele  õpitulemustele täiel määral või ületab neid. Koolitatava vastus on õige ja täielik, loogiline ja  mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev rakendamine. 

76–90% Kui koolitatava suuline ja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest. 

60–75% Kui koolitatava oskused on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajab juhendamist ja suunamist. 

50–59% Kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral. 

1–49 % Koolitataval puuduvad nõutavad teadmised ja oskused ning koolitatava areng  õpitulemuste osas puudub. 

Tunnistus väljastatakse kui õpingute lõpetamise nõuded – vähemalt 60% kontakttundides  osalemine ja lõputesti edukas sooritamine (vähemalt 60%) – on hindamiskriteeriumitele vastavalt täidetud. Tunnistusele märgitakse lõpetatud kursuse nimetus ja maht, kursuse toimumise aeg, osaleja nimi ja isikukood. Tõend, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui 60% auditoorsetes tundides. Tõendil märgitakse osaletud tundide arv. 

10. Koolitaja kvalifikatsioon

Koolitust viivad läbi eesti keele kui võõrkeele õpetajad ja varasema täiskasvanute koolitamise  kogemusega õpetajad.

11. Koolituse maksumus: 

2160.00 EUR

Õppekava kinnitatud 20.11.2023

1. Õppekava nimetus:

Eesti keele B1-taseme eksamiks ettevalmistav koolitus

2. Õppekavarühm:

Keeleõpe (vastavalt ISCED-F2013 õppekavarühmade klassifikatsioonile)

Õppekava koostamise alus: Euroopa keeleõppe raamdokument  

Eesmärk: Koolituse eesmärk on mitte-eestikeelsete koolitatavate eesti keele oskuse arendamine ning B1-taseme eksamiks ettevalmistamine. 

3. Õpiväljundid  

Täiendkoolituse läbinu:

• kuulamisel saab aru põhilisest infost selges tavakõnes tuttaval teemal, saab aru aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- või telesaadete põhisisust.
• lugemisel saab aru tekstidest, mis koosnevad sagedamini esinevatest või oma töö või huvialadega seotud sõnadest.
• vestleb ettevalmistuseta omale tuttaval teemal.
• kirjeldab lihtsate lausetega oma kogemusi, sündmusi, unistusi ja kavatsusi. Oskab esitada oma vaateid, lühidalt põhjendada ning selgitada oma seisukohti ja plaane, kuid argumenteeritud väitluses jääb veel hätta. Oskab rääkides edasi anda jutu, loetud või kuuldud teksti, kogetud sündmuse sisu.
• kirjalikult oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal. Oskab kirjutada isiklikku või lihtsat ametlikku kirja.

Õpiväljundid saavutatakse auditoorse ja iseseisva tööga, mida õppija sooritab auditoorse õppe vahelisel ajal. Eriolukorra tingimustes toimub distantsõppe. Valmisolek korraldada õpet digivahendite kaudu (Google meet, ZOOM).

4. Õpingute alustamise tingimused ja sihtrühm 

Kursuse sihtgrupiks on kõik huvilised, kes algaja keelekasutajana tahavad eesti keelt edasi õppida ja iseseisva keelekasutaja tasemeni (B1) arendada. Kursusel osalemise eelduseks on õppemaksu tasumine ja eesti keele oskus vähemalt A2-tasemel. B1-taseme eesti keele õpingute alustamiseks esitab õpilane tunnistuse edukalt sooritatud A2-taseme eksami kohta või eksamitunnistuse puudumisel kontrollitakse keeleoskuse tasemele vastavust läbi keeltekoolisisene test, mille läbimisel saab alustada õpinguid B-1 taseme õppegrupis. 

http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=55&cmd=render

5. Õppe kogumaht, selle ülesehitus, ja õppevahendid 

Õppe maht on 310 akadeemilist tundi, millest 250 tundi on auditoorset tööd ja 60 tundi iseseisvat tööd. Auditoorne õpe 250 ak/h: kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused, suuline vestlus, dialoogid, rollimängud, video vaatamine ja analüüsimine jm. Auditoorses õppes on põhirõhk kõne ja selle mõistmise arendamisel ning grammatika seaduspärasuste selgitamisel. Iseseisev töö 60 ak/h: sõnavara õppimine, grammatikaharjutused ja kirjalikud loovtööd. Jälgitakse eestikeelseid tele- ja raadiosaateid, loetakse lihtsamaid ajakirjandustekste ning praktiseeritakse kõnekeelt eesti keele kandjatega.

6. Õppe sisu 

B1-taseme eesti keele kursusel arendatakse nelja osaoskust: kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine.

Auditoorses õppes on põhirõhk kõne ja selle mõistmise arendamisel ning grammatika seaduspärasuste selgitamisel. Iseseisvalt jäetakse koju õppida sõnavara, teha grammatikaharjutusi ja kirjalikke loovtöid, lisaks on vaja jälgida eestikeelseid tele- ja raadiosaateid, lugeda lihtsamaid ajakirjanduslikke tekste ning praktiseerida kõnekeelt eesti keele kandjatega.

Rääkimisoskuse ning eestikeelse kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamine toimub järgmistel teemadel:

Tutvumine ja tutvustamine.

Tiitlid. Eesti nimed. Isikuandmed. Info enda, oma pere ja kodu kohta. Oma töö, asutuse ja töökaaslaste kirjeldamine. Info edastamine ja küsimine enda ja teiste hariduse, elukutse, ameti ja huvide kohta.

Haridus ja koolitee.

Õppimisvõimalused.

Elukutse, amet ja töö.

Elukutsevalik ja sobivus. Enda ja teiste töö kirjeldus. Minu tööpäev. Tööülesanded. Elulookirjeldus: töökogemus, hariduskäik. Elus tehtud kärjääri- ja õppimisvalikute põhjendamine. Tulevikuplaanid.

Teenindus ja teenindusasutused.

Lahtiolekuajad, asukohad, teenuste liigid, hinnad ja raha. Sildid ja juhised. Info hankimine ja jagamine telefonis ja internetis. Pangas, postkontoris, juuksuris jm.

Igapäevaelu, kodu ja kodukoht.

Koduümbruse kirjeldus, kodu ja kodukoha plussid ja miinused. Majapidamine. Perekond, lähedased ja kodune elu. Koolielu ja tööelu. Eluase. Elamistingimused. Külaliste kutsumine. Viisakusvestlus. Minu päev.

Enesetunne ja tervis.

Arsti vastuvõtuajad. Apteegis. Ravimi infoleht. Enesetunde kirjeldus, kaebused. Kiirabi kutsumine. Isiklik hügieen.

Vaba aeg ja meelelahutus.

Vaba aja sisustamise viisid, võimalused ja plaanid. Meelelahutuslikud, kultuurilised ja tervislikud harrastused. Enda eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Sündmuste, muljete kirjeldus.

Sisseostud ja hinnad.

Info hankimine ja jagamine poodide, nende asukoha, lahtiolekuaegade kohta, kaupade, nende hinna ja maksmistingimuste kohta. Kaubad, mõõdud, suurusnumbrid. Ostude kirjeldus. Kauba hinna ja kvaliteedi võrdlus. Sooduspakkumised.

Söök ja jook.

Söögikohtade asukohad, lahtiolekuajad, hinnad. Söögi- ja joogikohtade reklaamid, nende klientuur ja stiil. Toitumisharjumused. Laua broneerimine restoranis. Menüüd ja toidu tellimine. Söögi ja joogi pakkumine. Toiduretseptid.

Inimeste suhted ühiskonnas.

Sõbrad ja sõpruskond. Rühmituse või organisatsiooni eesmärgid ja tegevused. Sündmuse kirjeldus.

Keskkond, kohad, loodus ja ilm.

Info hankimine ja edastamine piirkonna, loodusobjektide, ilmaolude kohta. Keskkonnakaitse. Oma kodukoha, selle looduse ja vaatamisväärsuste kirjeldus. Piirkondade geograafia ja kultuurilised iseärasused. Ilmastik, kliima. Aastaaegade kirjeldus. Tee küsimine ja juhatamine. Ilmateade. Kaardid ja infovoldikud.

Kultuur, keeled ja keeleõpe.

Eesti kultuur. Info hankimine kultuurisündmuste kohta. Kultuuriürituse kirjeldus.

Reisimine, transport, vaatamisväärsused.

Ühistransport ja liiklus. Piiriülene reisimine, piirivalve, toll. Kohtade, piirkondade, huvipunktide kirjeldamine. Reisielamuse kirjeldus.

Kirjutamine: Ankeetide, taotluste, registreerimisvormide täitmine. Info küsimine ametiasutustest. Müügikuulutuse, tööpakkumise jne koostamine. Ümbruse kirjeldus, minevikusündmuste kirjeldus. Lugemispäeviku sissekanne. Blogipostitus ürituse külastamise kohta. Kiri sõbrale reisilt. Tööpäeva kirjeldus. CV. Ametlik ja mitteametlik kiri. Kokkuvõte loetud artiklist. Lühiettekanne.

Sõnavara: Ülaltoodud kõnearendusteemade sõnavara. Sünonüümid ja antonüümid.

Grammatika:

Käändsõnad: käänamine ainsuses ja mitmuses, ühildumine. Liitsõnade moodustamine ja käänamine. Tegija- ja teonimi. Omadussõnade võrdlusastmed. Põhi- ja järgarvud. Ortograafia põhireeglid. Hääldus. Tegusõna: pööramine olevikus, liht-, enne- ja täisminevikus. Tuleviku väljendamine. Ma- ja da-infinitiivi, kesksõnade kasutamine, ühend- ja väljendtegusõnad; kindel, käskiv ja kaudne kõneviis; umbisikuline tegumood. Sõnade järjekord lauses. Määrsõnad ja kaassõnad. Sidesõnad. Kirjavahemärkide kasutus – sissejuhatus. Küsisõnad.

Kursusel arendatakse rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamis oskust nii traditsioonilisi kui ka aktiivõppemeetodid kasutades. Põhiliselt kasutatakse kommunikatiiv õppemeetodeid, nagu dialoogid, rollimängud, grupi- ja paaristöö jm, aga ka grammatikaharjutusi baasteadmiste omandamiseks, lugemis-, kuulamis- ja hääldusharjutusi õige häälduse juurutamiseks ning kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamiseks, loovkirjutamise ülesandeid kirjaliku eneseväljenduse arendamiseks. Õpitu rakendamiseks tuleb iseseisvalt eestikeelses keskkonnas praktilisi ülesandeid lahendada.

7. Õppekeskkond 

Veebikoolitused toimuvad reaalajas interaktiivse koolitusena kas Google meet või Zoomi vahendusel. Osalejal on vaid ainult arvutit või nutiseadet ning internetiühendust. Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad neid keskkondi kasutada ja vajadusel juhendatakse. Kõik vajalikud materjalid on arvutis nii õpetajal kui ka õppijal. Õppijad saavad kõik vajalikud õppematerjalid failidena ning võivad need soovi korral välja trükkida või kasutada neid arvutis. Õpetaja saab tunnis kasutada ka internetis olevaid õppe- või muid materjale.

7.1. Veebikeskkond

Veebiõpe on lubatud. Enne veebiõppe algust teeb Koolituskeskuse spetsialist kindlaks, kas õpilane on kasutatava veebikeskkonnaga tuttav ning vajaduse korral juhendab teda. Veebikeskkonda sisenemiseks võib õpilane kasutada tema käsutuses olevat arvutit, telefoni või tahvelarvutit, millel on rakendused veebikonverentsiks (ZOOM, MST Teams, Google meet) ja väljund Interneti, valjuhääldi, mikrofoni ja kaamera jaoks. Kui õppetöö toimub veebikeskkonnas, aga õpilasel ei ole võimalik kasutada oma seadmeid, siis võib ta tulla Koolituskeskusse ja ühes vabas õppeklassis kasutada vajalikke seadmeid. Õppeprotsessi tõrgeteta läbiviimiseks varustatakse õppija vajadusel tahvelarvutiga kogu õppeperioodiks. Õppeprotsessi lõppemisel tuleb tahvelarvuti tagastada koolituskeskusele. Õppetöö ajal demonstreerib õppejõud vajalikke materjale ja vastab õpilaste küsimustele, sealjuures jätkub monitoril esituse ülekanne või on näha õppejõud ja kuulda tema kõnet veebirežiimil.

8. Õppematerjalid 

Simmul, M., Mangus, I. (2017). Tere jälle! Eesti keele õpik vene keele baasil. Kirjastus OÜ  Kirjatark. 

Lisamaterjalid: 

Kursuse jaoks õpetaja poolt valitud materjalid, veebipõhised materjalid ning testid
Kitsnik, M. (2012). Eesti keel B1, B2 .Kirjastus FIE Mare Kitsnik. Kingissepp, L., Kitsnik, M. (2006).

Tallinn: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. 

www.keeleklikk.ee https://keeleweb2.ut.ee https://harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid 

Eesti-vene sõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/evs/index.cgi 

Vene-eesti sõnaraamat. https://eki.ee/dict/ves/ 

Eesti keele põhisõnavara sõnastik. http://www.eki.ee/dict/psv/ Õigekeelsussõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/qs/. 

Eesti keele ja kultuuri kursused. Harjutused. https://keeleweb2.ut.ee/ 

9. Lõpetamise tingimused ja väljastavad dokumendid 

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 60% auditoorsetes tundides. Lõputest  sarnaneb riiklikule tasemeeksamile (kontrollitakse kõiki nelja osaoskust). 

Kuulamine – saab aru lihtsamatest küsimustest ja kuuldud info põhissisust. 

Lugemine – mõistab lihtsamate tekstide sisu, lünkharjutuste tegemisel tunneb ära korrektse  grammatilise vormi, arvab ära tundmatuid sõnu konteksti baasil. 

Rääkimine – räägib lihtsamate lausetega endast, oma perest, igapäevaelust ja tööst. Kirjutamine – koostab lühikese kirja, moodustab grammatiliselt korrektse lause. 

Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala: 

91 – 100% Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitatava õppe aluseks olevatele taotletavatele  õpitulemustele täiel määral või ületab neid. Koolitatava vastus on õige ja täielik, loogiline ja  mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev rakendamine. 

76–90% Kui koolitatava suuline ja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest. 

60–75% Kui koolitatava oskused on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajab juhendamist ja suunamist. 

50–59% Kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral. 

1–49 % Koolitataval puuduvad nõutavad teadmised ja oskused ning koolitatava areng  õpitulemuste osas puudub. 

Tunnistus väljastatakse kui õpingute lõpetamise nõuded – vähemalt 60% kontakttundides  osalemine ja lõputesti edukas sooritamine (vähemalt 60%) – on hindamiskriteeriumitele vastavalt täidetud. Tunnistusele märgitakse lõpetatud kursuse nimetus ja maht, kursuse toimumise aeg, osaleja nimi ja isikukood. Tõend, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui 60% auditoorsetes tundides. Tõendil märgitakse osaletud tundide arv. 

10. Koolitaja kvalifikatsioon

Koolitust viivad läbi eesti keele kui võõrkeele õpetajad ja varasema täiskasvanute koolitamise  kogemusega õpetajad.

11. Koolituse maksumus:

2400.00 EUR

Eesti keele õppekava B1.1-tasemele

• Õppekava nimetus: “Eesti keele B1-taseme eksamiks ettevalmistav täiendkoolitus moodul 1” (B1.1)
• Õppekavarühm: Keeleõpe
  Õppekava koostamise alus: Euroopa keeleõppe raamdokument
  Eesmärk: Koolituse eesmärk on mitte-eestikeelsete koolitatavate eesti keele oskuse arendamine iseseisva keeleoskaja tasemele; omandada keeleoskuse tase B1.1, mis võimaldab õpitud teemade raames tulla toime iseseisva suhtlemisega õhiskonnas ja jätkata õppimist jätkukursusel B1-taseme moodul 2 (B1.2).
• Õpiväljundid
  Täiendkoolituse läbinu:
  – kuulamisel saab aru põhilisest infost selges tavakõnes tuttaval teemal (mis on läbi võetud mooduli jooksul), saab aru aeglaselt ja selgelt edastatud inimeste tutvustamisest, teenindussituatsioonidest, teatrietendusest, raadio- või teleuudiste põhisisust, lemmikloomade kohta käivast infost.
  – lugemisel saab aru tekstidest (mis on läbi võetud mooduli jooksul), mis koosnevad sagedamini esinevatest või oma töö või huvialadega seotud sõnadest nagu- vaba aja sisustavate teenuste infost, sportimisvõimalustest, toitlustuskohtadest ja menüüdest, reklaamide infost, ajalehtedest loetud uudistest, ühistransporti infost, koduga seotud haldusteemade infost ning lemmikloomade pidamise infost.
  – vestleb ettevalmistuseta õpitud (mis on läbi võetud mooduli jooksul) või omale tuttaval teemal- endast ja oma perest ja päritolust, talle olulistest tähtpäevadest, kuuldud reklaamidest ja toodete kampaaniatest, oma hobidest ja vaba aja veetmise viisidest, kirjeldab oma viimast reisi koos söögi-ja joogikogemustest, uudistest kuuldud talle olulisest teemast, oma kodust ja selle ostmisest ning oma päeva tegevustest, oma lemmikloomadest.
  – rääkimisel kirjeldab lihtsate lausetega oma kogemusi, sündmusi, unistusi ja kavatsusi (mis on läbi võetud mooduli jooksul). Oskab esitada oma vaateid, lühidalt põhjendada ning selgitada oma seisukohti ja plaane, kuid argumenteeritud väitluses jääb veel hätta. Oskab rääkides edasi anda jutu, loetud või kuuldud teksti, kogetud sündmuse sisu mooduli jooksul läbi võetud teemadest.
  – kirjalikult koostab lihtsat teksti või teeb märkmeid tuttaval teemal (mis on läbi võetud mooduli jooksul). Oskab kirjutada ennast ja pere ning oma kodu tutvustavat kirja, koostada kirjalikku pretentsiooni teenuse või toote kohta, saata päringut e-kirjana reisi sihtpunktide kohta, koostada nimekirja kodusisustusest, reisil külastatud vaatamisväärsustest, koostada teatist lemmiklooma kadumisest või leidmisest.

Õpiväljundid saavutatakse auditoorse ja iseseisva tööga, mida õppija sooritab auditoorse õppe vahelisel ajal. Eriolukorra tingimustes toimub distantsõpe. Valmisolek korraldada õpet digivahendite kaudu (Google meet, ZOOM).

Õpingute alustamise tingimused ja sihtrühm

Kursuse sihtgrupiks on kõik huvilised, kes algaja keelekasutajana tahavad eesti keelt edasi õppida ja iseseisva keelekasutaja tasemeni (B1.1) arendada. Kursusel osalemise eelduseks on õppemaksu tasumine ja eesti keele oskus vähemalt A2-tasemel. B1.1-taseme eesti keele õpingute alustamiseks esitab õpilane tunnistuse edukalt sooritatud A2-taseme eksami kohta või eksamitunnistuse puudumisel kontrollitakse keeleoskuse tasemele vastavust läbi keeltekoolisisene test, mille läbimisel saab alustada õpinguid B-1.1 taseme õppegrupis. Keeltekoolisisese testi läbiviimisel lähtutakse veebipõhisest eesti keele A2-taseme proovitestist lehel TESTEST.
http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=55&cmd=render

Õppe kogumaht, selle ülesehitus ja õppevahendid

Õppe maht on 115 akadeemilist tundi, millest 80 tundi on auditoorset tööd ja 35 tundi iseseisvat tööd. Auditoorne õpe 80 ak/h: kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused, suuline vestlus, dialoogid, rollimängud, video vaatamine ja analüüsimine jm. Auditoorses õppes on põhirõhk kõne ja selle mõistmise arendamisel ning grammatika seaduspärasuste selgitamisel.
Iseseisev töö 35 ak/h: sõnavara õppimine, grammatikaharjutused ja kirjalikud loovtööd. Jälgitakse eestikeelseid tele- ja raadiosaateid, loetakse lihtsamaid ajakirjandustekste ning praktiseeritakse kõnekeelt eesti keele kandjatega.

Õppe sisu

B1.1-taseme eesti keele kursusel arendatakse nelja osaoskust: kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine.
Auditoorses õppes on põhirõhk kõne ja selle mõistmise arendamisel ning grammatika seaduspärasuste selgitamisel. Iseseisvalt jäetakse koju õppida sõnavara, teha grammatikaharjutusi ja kirjalikke loovtöid, lisaks on vaja jälgida eestikeelseid tele- ja raadiosaateid, lugeda lihtsamaid ajakirjanduslikke tekste ning praktiseerida kõnekeelt eesti keele kandjatega.
Rääkimisoskuse ning eestikeelse kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamine toimub järgmistel teemadel:

• Mina ise ja minu pere
  Enda põhjalik tutvustamine. Faktiinfo. Keelestiili valik. Pere päritolu, koosseis jne. Pere traditsioonid. Pühad ja tähtpäevad. Erinevate ankeetide täitmine.
• Teenindus ja kaubandus
  Postiteenused, pangateenused, poed ja kaubanduskeskused, juuksur jne. Kõnetikett teenindusasutustes. Info asukoha, lahtiolekuaegade, teenuse liikide ja hindade kohta. Võrdlemine. Juhendite, reklaamide põhisisu mõistmine. Pretensioon.
• Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus
  Hobid. Sport. Vaba aja veetmise eelistused. Kino, teater, kontsert jm kultuuriüritused. Vaba aega sisustava teenuse info ja lihtsate juhendite mõistmine. Puhkuse planeerimine ja kirjeldamine.
• Söök ja jook
  Kohvikud, restoranid jm toitlustusasutused. Laua reserveerimine, menüü mõistmine, tellimine. Toitumisharjumused. Kombed söögilauas ja kõnetikett. Toitlustuskohtade reklaamide mõistmine. Erivajadused.
• Info meie ümber. Aktuaalsed sündmused
  Kuulutused, teadaanded, reklaam. Kohad ja tegevused. Infootsing. Päevakajalised sündmused.
• Reisimine ja transport
  Ühistransport, reisi planeerimine, piletiostmine. Tee küsimine ja juhatamine. Majutusasutused, toa broneerimine. Vaatamisväärsused. Postkaardi kirjutamine. Reisikirjeldus. Probleemid reisil. Eelistused ja pretensioon.
• Eluase ja kinnisvara
  Kodukoha kirjeldus. Elamistingimused. Mööbel. Kodutehnika. Kodutööd. Hooldustööd. Kodu ost, müük, üürimine. Külaliste kutsumine. Kõneetikett külas. Päeva tegevuste kirjeldamine.
• Lemmikloomad
  Lemmikloomade nimetused ja kirjeldused. Teated loomade leidmise ja kaotamise kohta. Lemmikloomade hooldamine.

Lisaks võidakse mooduli jooksul vajadusel ja valikuliselt läbivate teemadena käsitleda ka teisi B1-taseme õppekava teemasid.

Kirjutamine: Isikuandmete ankeetide, ja registreerimisvormide täitmine. Müügikuulutuse, tööpakkumise jne koostamine. Vabaaja sündmuste kirjeldus. Lugemispäeviku sissekanne. Blogipostitus ürituse külastamise kohta. Kiri sõbrale reisilt. Kokkuvõte loetud artiklist oma hobi ajakirjast. Lühiettekanne reisimisest.

Sõnavara: Ülaltoodud kõnearendusteemade sõnavara. Sünonüümid ja antonüümid.

Grammatika: Käändsõnad: käänamine ainsuses ja mitmuses, ühildumine. Liitsõnade moodustamine ja käänamine. Tegija- ja teonimi. Omadussõnade võrdlusastmed. Põhi- ja järgarvud. Ortograafia põhireeglid. Hääldus. Tegusõna: pööramine olevikus, liht-, enne- ja täisminevikus. Tuleviku väljendamine. Ma- ja da-infinitiivi, kesksõnade kasutamine, ühend- ja väljendtegusõnad; kindel, käskiv ja kaudne kõneviis; umbisikuline tegumood. Sõnade järjekord lauses. Määrsõnad ja kaassõnad. Sidesõnad. Kirjavahemärkide kasutus – sissejuhatus. Küsisõnad.

Kursusel arendatakse rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamis oskust nii traditsioonilisi kui ka aktiivõppemeetodid kasutades. Põhiliselt kasutatakse kommunikatiiv õppemeetodeid, nagu dialoogid, rollimängud, grupi- ja paaristöö jm, aga ka grammatikaharjutusi baasteadmiste omandamiseks, lugemis-, kuulamis- ja hääldusharjutusi õige häälduse juurutamiseks ning kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamiseks, loovkirjutamise ülesandeid kirjaliku eneseväljenduse arendamiseks. Õpitu rakendamiseks tuleb iseseisvalt eestikeelses keskkonnas praktilisi ülesandeid lahendada.

Õppekeskkonna kirjeldus

Koolitusklassid asuvad Tallinnas , Toompuiestee 17a. Õppetöö läbiviimiseks on koolitusklassides vastavalt varustatud arvuti, projektori, CD-mängija, tahvli ja riiulitega õppematerjalide tarbeks. Ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Veebikoolitused toimuvad reaalajas interaktiivse koolitusena kas Google meet või Zoomi vahendusel. Osalejal on vaid ainult arvutit või nutiseadet ning internetiühendust. Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad neid keskkondi kasutada ja vajadusel juhendatakse. Kõik vajalikud materjalid on arvutis nii õpetajal kui ka õppijal. Õppijad saavad kõik vajalikud õppematerjalid failidena ning võivad need soovi korral välja trükkida või kasutada neid arvutis. Õpetaja saab tunnis kasutada ka internetis olevaid õppe- või muid materjale.

Õppematerjalid

Põhiõpik: Simmul, M., Mangus, I. (2016) Tere taas! Eesti keele õpik vene keele baasil. Kirjastus OÜ Kirjatark.
Pesti, M., Ahi, H. (2015/2016). E nagu Eesti. Kiri-Mari Kirjastus OÜ.
Lisamaterjalid:
Kursuse jaoks õpetaja poolt valitud materjalid, veebipõhised materjalid ning testid Kitsnik, M. (2012). Eesti keel B1, B2 .Kirjastus FIE Mare Kitsnik. Kingissepp, L., Kitsnik, M. (2006).
Veebipõhised õppematerjalid:
www.keeletee.ee
https://web.meis.ee/testest/ilias.php?ref_id=73&cmd=render&cmdClass=ilrepositorygui&cmdNode=il&baseClass=ilrepositorygui
Eesti keele põhisõnavara sõnastik: http://www.eki.ee/dict/psv/
Eesti keele seletav sõnaraamat: https://www.eki.ee/dict/ekss/
Eesti õigekeelsussõnaraamat: https://www.eki.ee/dict/qs/ jt
www.eki.ee e-sõnaraamatud
Eesti keele tasemeeksamid | Haridus- ja noorteamet (harno.ee)

Lõpetamise tingimused ja väljastavad dokumendid

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% auditoorsetes tundides. Lõputest sarnaneb riiklikule tasemeeksamile (kontrollitakse kõiki nelja osaoskust), seetõttu on hindamiskriteeriumid samad (100-st võimalikust punktist tuleb saada vähemalt 60%).
Kuulamine – saab aru küsimustest ja kuuldud info, raadio- ning telesaadete põhissisust.
Lugemine – mõistab tekstide sisu, saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldustest, saab aru tööga seotud sõnavarast ja tekstidest, lünk harjutuste tegemisel tunneb ära korrektse grammatilise vormi, arvab ära tundmatuid sõnu konteksti baasil.
Rääkimine – räägib ettevalmistuseta endast, oma perest, igapäeva elust ja tööst, plaanidest ja kavatsustest.
Kirjutamine – koostab seostatud teksti, kirjeldab oma kogemusi ja muljeid, moodustab grammatiliselt korrektseid lauseid. Lõputestis koostab 50-sõnalise teate.
Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:
91 – 100% Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitatava õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületab neid. Koolitatava vastus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev rakendamine.
76–90% Kui koolitatava suuline ja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest.
60–75% Kui koolitatava oskused on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajab juhendamist ja suunamist.
50–59% Kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
1–49 % Koolitataval puuduvad nõutavad teadmised ja oskused ning koolitatava areng õpitulemuste osas puudub.

Tõend väljastatakse kui õpingute lõpetamise nõuded – vähemalt 70% kontakttundides osalemine ja lõputesti edukas sooritamine (vähemalt 60%) – on hindamiskriteeriumitele vastavalt täidetud. Tõendile märgitakse lõpetatud mooduli nimetus ja maht, mooduli toimumise aeg, osaleja nimi ja isikukood.
Teatis kursusel osalemise kohta väljastatakse õppija soovil siis, kui õpitulemusi ei saavutatud (lõputesti ei sooritatud), kuid õppija võttis osa õppetööst. Teatis väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Teatise allkirjastab keelekeskuse esindaja.

Koolitaja kvalifikatsioon

Koolitust viivad läbi eesti keele kui võõrkeele õpetajad ja varasema täiskasvanute koolitamise kogemusega õpetajad.

Koolituse hind

700 EUR

Eesti keele õppekava B1.2-tasemele

• Õppekava nimetus: “Eesti keele B1-taseme eksamiks ettevalmistav täiendkoolitus moodul 2” (B1.2)
• Õppekavarühm: Keeleõpe
  Õppekava koostamise alus: Euroopa keeleõppe raamdokument
  Eesmärk: Koolituse eesmärk on mitte-eestikeelsete koolitatavate eesti keele oskuse arendamine iseseisva keeleoskaja tasemele ning B1-taseme eksamiks ettevalmistamine ja soov jätkata õppimist B2-taseme kursusel.
• Õpiväljundid
  Täiendkoolituse läbinu:
  – kuulamisel saab aru põhilisest infost selges tavakõnes tuttaval teemal (mis on läbi võetud mooduli jooksul), saab aru aeglaselt ja selgelt edastatud telefonikõnest, teenindussituatsioonidest, suuliselt edastatud tööpakkumisest, ilmateatest, arsti külastusel soovitustest tervise parandamiseks, avalikes asutustes jagatud infost.
  – lugemisel saab aru tekstidest (mis on läbi võetud mooduli jooksul), mis koosnevad sagedamini esinevatest või oma töö või huvialadega seotud sõnadest nagu- koolitus- ja tööpakkumised, töökirjeldused, kaubanduses tooteinfost, vaatamisväärstuste juures olevast taustainfost, e-tervise kasutamise infost ja tööks vajalike dokumentide infost.
  – vestleb ettevalmistuseta omale tuttaval teemal (mis on läbi võetud mooduli jooksul) nagu haridus, elukutse, töö, ilm, enesetunne, olulised tähtpäevad, tooted ja talle olulised teenused.
  – rääkimisel kirjeldab lihtsate lausetega oma kogemusi, sündmusi, unistusi ja kavatsusi (teemadel, mis on läbi võetud mooduli jooksul). Oskab esitada oma vaateid, lühidalt põhjendada ning selgitada oma seisukohti ja plaane, kuid argumenteeritud väitluses jääb veel hätta. Oskab rääkides edasi anda jutu, loetud või kuuldud teksti, kogetud sündmuse sisu ja rääkida teemadest, mis on omandatud mooduli jooksul.
  – kirjalikult koostab lihtsat teksti või teeb märkmeid tuttaval teemal (mis on läbi võetud mooduli jooksul). Oskab kirjutada oma töö kohta lühikest ülevaadet või koostada lihtsat ametlikku kirja ning täita töö ja haridusalaseid ankeete.

Õpiväljundid saavutatakse auditoorse ja iseseisva tööga, mida õppija sooritab auditoorse õppe vahelisel ajal. Eriolukorra tingimustes toimub distantsõpe. Valmisolek korraldada õpet digivahendite kaudu (Google meet, ZOOM).

Õpingute alustamise tingimused ja sihtrühm

Kursuse sihtgrupiks on kõik huvilised, kes algaja keelekasutajana tahavad eesti keelt edasi õppida ja iseseisva keelekasutaja tasemeni (B1) arendada. Kursusel osalemise eelduseks on õppemaksu tasumine ja eesti keele oskus vähemalt B1.1-tasemel. Õppija on lõpetanud sama keeltekooli kursuse B1.1 või muu keeltekooli B1.1 kursuse mahus 60 tundi või rohkem; või õppija on lõpetanud B1 taseme keelekursuse ja soovib oma teadmisi täiendada. Või õppijate keeleoskuse tase ja gruppi sobivus määratakse eelnevalt kindlaks tasemetesti abil, mille läbimisel võib alustada õpinguid B1.2-taseme õppegruppis. Keeleoskuse tasemele vastavust kontrollitakse läbi veebipõhise eesti keele B1-taseme proovitesti lehel TESTEST, mille ta on läbinud tulemusega vähemalt 50%.
http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=55&cmd=render

Õppe kogumaht, selle ülesehitus ja õppevahendid

Õppe maht on 90 akadeemilist tundi, millest 70 tundi on auditoorset tööd ja 20 tundi iseseisvat tööd. Auditoorne õpe 70 ak/h (millest viimased 20 ak/h keskendutakse B1 tasemeeksami ettevalmistamiseks): kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused, suuline vestlus, dialoogid, rollimängud, video vaatamine ja analüüsimine jm. Auditoorses õppes on põhirõhk kõne ja selle mõistmise arendamisel ning grammatika seaduspärasuste selgitamisel.
Iseseisev töö 20 ak/h: sõnavara õppimine, grammatikaharjutused ja kirjalikud loovtööd. Jälgitakse eestikeelseid tele- ja raadiosaateid, loetakse lihtsamaid ajakirjandustekste ning praktiseeritakse kõnekeelt eesti keele kandjatega.

Õppe sisu

B1.2-taseme eesti keele kursusel arendatakse nelja osaoskust: kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine.
Auditoorses õppes on põhirõhk kõne ja selle mõistmise arendamisel ning grammatika seaduspärasuste selgitamisel. Iseseisvalt jäetakse koju õppida sõnavara, teha grammatikaharjutusi ja kirjalikke loovtöid, lisaks on vaja jälgida eestikeelseid tele- ja raadiosaateid, lugeda lihtsamaid ajakirjanduslikke tekste ning praktiseerida kõnekeelt eesti keele kandjatega.
Rääkimisoskuse ning eestikeelse kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamine toimub järgmistel teemadel:

• Haridus
  Info hariduse ja õpingute kohta. Haridusasutusi ja haridust puudutavast infost arusaamine.
  Keelteoskus.
• Elukutse, amet ja töö
  Elukutse valik. Erialad ja ametid. Tööpakkumiskuulutused, tegevused tööl, tööpäeva kirjeldamine ja oma töö tutvustamine. Töötingimused. Tööülesannete kirjeldamine. CV.
• Teenindus ja kaubandus
  Postiteenused, pangateenused, poed ja kaubanduskeskused, juuksur jne. Kõnetikett teenindusasutustes. Info asukoha, lahtiolekuaegade, teenuse liikide ja hindade kohta. Võrdlemine. Juhendite, reklaamide põhisisu mõistmine. Pretensioon.
• Keskkond, ilm ja loodus
  Ilmateate mõistmine ja ilma kirjeldamine. Aastaajad. Ilmastikuolud. Loodushoid. Kohalikud loodusobjektid ja vaatamisväärsused. Linnud, loomad, taimed.
• Tähtpäevad ja riigipühad ning nende kombed.
  Tähtpäevade traditsioonid ja kombed. Lemmikpühade kirjeldamine. Tähtpäevade söögid, joogid ja dekoratsioonid.
• Enesetunne ja tervis
  Enesetunne ja kaebused. Isiklik hügieen. Arsti vastuvõtule registreerimine. Haiglas ja polikliinikus. Apteegis. Kiirabi kutsumine. E-tervis.
• Avalikud asutused
  Asjaajamine ametiasutustes. Tööga seotud info. Orienteerumine tööks vajalikes dokumentides. Keelestiili valik.

Lisaks võidakse kursuse jooksul vajadusel ja valikuliselt läbivate teemadena käsitleda ka teisi B1-taseme teemasid.

Kirjutamine: Haridus ja tööalaste ankeetide, taotluste, registreerimisvormide täitmine. Info küsimine ametiasutustest. Oma varasema töökogemuse kohta kirja koostamine. Ümbruse kirjeldus, minevikusündmuste kirjeldus. Tööpäeva kirjeldus. CV. Ametlik ja mitteametlik kiri. Kokkuvõte loetud loodusajakirja artiklist. Lühiettekanne tähtpäevade kommetest.

Sõnavara: Ülaltoodud kõnearendusteemade sõnavara. Sünonüümid ja antonüümid.

Grammatika: Käändsõnad: käänamine ainsuses ja mitmuses, ühildumine. Liitsõnade moodustamine ja käänamine. Tegija- ja teonimi. Omadussõnade võrdlusastmed. Põhi- ja järgarvud. Ortograafia põhireeglid. Hääldus. Tegusõna: pööramine olevikus, liht-, enne- ja täisminevikus. Tuleviku väljendamine. Ma- ja da-infinitiivi, kesksõnade kasutamine, ühend- ja väljendtegusõnad; kindel, käskiv ja kaudne kõneviis; umbisikuline tegumood. Sõnade järjekord lauses. Määrsõnad ja kaassõnad. Sidesõnad. Kirjavahemärkide kasutus – sissejuhatus. Küsisõnad.

Kursusel arendatakse rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamis oskust nii traditsioonilisi kui ka aktiivõppemeetodid kasutades. Põhiliselt kasutatakse kommunikatiiv õppemeetodeid, nagu dialoogid, rollimängud, grupi- ja paaristöö jm, aga ka grammatikaharjutusi baasteadmiste omandamiseks, lugemis-, kuulamis- ja hääldusharjutusi õige häälduse juurutamiseks ning kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamiseks, loovkirjutamise ülesandeid kirjaliku eneseväljenduse arendamiseks. Õpitu rakendamiseks tuleb iseseisvalt eestikeelses keskkonnas praktilisi ülesandeid lahendada.

Õppekeskkonna kirjeldus

Koolitusklassid asuvad Tallinnas , Toompuiestee 17a. Õppetöö läbiviimiseks on koolitusklassides vastavalt varustatud arvuti, projektori, CD-mängija, tahvli ja riiulitega õppematerjalide tarbeks. Ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Veebikoolitused toimuvad reaalajas interaktiivse koolitusena kas Google meet või Zoomi vahendusel. Osalejal on vaid ainult arvutit või nutiseadet ning internetiühendust. Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad neid keskkondi kasutada ja vajadusel juhendatakse. Kõik vajalikud materjalid on arvutis nii õpetajal kui ka õppijal. Õppijad saavad kõik vajalikud õppematerjalid failidena ning võivad need soovi korral välja trükkida või kasutada neid arvutis. Õpetaja saab tunnis kasutada ka internetis olevaid õppe- või muid materjale.

Õppematerjalid

Põhiõpik: Simmul, M., Mangus, I. (2016) Tere taas! Eesti keele õpik vene keele baasil. Kirjastus OÜ Kirjatark.
Pesti, M., Ahi, H. (2015/2016). E nagu Eesti. Kiri-Mari Kirjastus OÜ.
Lisamaterjalid:
Kursuse jaoks õpetaja poolt valitud materjalid, veebipõhised materjalid ning testid Kitsnik, M. (2012). Eesti keel B1, B2 .Kirjastus FIE Mare Kitsnik. Kingissepp, L., Kitsnik, M. (2006).
Veebipõhised õppematerjalid:
www.keeletee.ee
https://web.meis.ee/testest/ilias.php?ref_id=73&cmd=render&cmdClass=ilrepositorygui&cmdNode=il&baseClass=ilrepositorygui
Eesti keele põhisõnavara sõnastik: http://www.eki.ee/dict/psv/
Eesti keele seletav sõnaraamat: https://www.eki.ee/dict/ekss/
Eesti õigekeelsussõnaraamat: https://www.eki.ee/dict/qs/ jt
www.eki.ee e-sõnaraamatud
Eesti keele tasemeeksamid | Haridus- ja noorteamet (harno.ee)

Lõpetamise tingimused ja väljastavad dokumendid

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% auditoorsetes tundides. Lõputest sarnaneb riiklikule tasemeeksamile (kontrollitakse kõiki nelja osaoskust), seetõttu on hindamiskriteeriumid samad (100-st võimalikust punktist tuleb saada vähemalt 60%).
Kuulamine – saab aru küsimustest ja kuuldud info, raadio- ning telesaadete põhissisust.
Lugemine – mõistab tekstide sisu, saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldustest, saab aru tööga seotud sõnavarast ja tekstidest, lünk harjutuste tegemisel tunneb ära korrektse grammatilise vormi, arvab ära tundmatuid sõnu konteksti baasil.
Rääkimine – räägib ettevalmistuseta endast, oma perest, igapäeva elust ja tööst, plaanidest ja kavatsustest.
Kirjutamine – koostab seostatud teksti, kirjeldab oma kogemusi ja muljeid, moodustab grammatiliselt korrektseid lauseid. Lõputestis koostab 100- sõnalise isikliku kirja.
Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:
91 – 100% Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitatava õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületab neid. Koolitatava vastus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev rakendamine.
76–90% Kui koolitatava suuline ja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest.
60–75% Kui koolitatava oskused on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajab juhendamist ja suunamist.
50–59% Kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
1–49 % Koolitataval puuduvad nõutavad teadmised ja oskused ning koolitatava areng õpitulemuste osas puudub.

Tõend väljastatakse kui õpingute lõpetamise nõuded – vähemalt 70% kontakttundides osalemine ja lõputesti edukas sooritamine (vähemalt 60%) – on hindamiskriteeriumitele vastavalt täidetud. Tõendile märgitakse lõpetatud mooduli nimetus ja maht, mooduli toimumise aeg, osaleja nimi ja isikukood.
Teatis kursusel osalemise kohta väljastatakse õppija soovil siis, kui õpitulemusi ei saavutatud (lõputesti ei sooritatud), kuid õppija võttis osa õppetööst. Teatis väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Teatise allkirjastab keelekeskuse esindaja.

Juhul kui osaleja on läbinud sama keelekeskuse juures B1.1 ja B1.2 moodulid ja saavutanud kõik B1 keeleoskustaseme õpiväljundid, mis vastab B1 taseme kursuse õppekavale, väljastab keelekeskus tunnistuse.
Tunnistusele märgitakse lõpetatud kursuse (moodulite) nimetus ja maht, kursuse toimumise aeg, osaleja nimi ja isikukood.

Koolitaja kvalifikatsioon

Koolitust viivad läbi eesti keele kui võõrkeele õpetajad ja varasema täiskasvanute koolitamise kogemusega õpetajad.

Koolituse hind

700 EUR

Õppekava kinnitatud 20.11.2023

Eesti keele õppekava B2-tasemele

1. Õppekava nimetus:

“Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistav koolitus” 

2. Õppekavarühm: Keeleõpe

Õppekava koostamise alus: Euroopa keeleõppe raamdokument

Eesmärk: Koolituse eesmärk on mitte-eestikeelsete koolitatavate eesti keele oskuse arendamine iseseisva keeleoskaja tasemele ning B2-taseme eksamiks ettevalmistamine.

3. Õpiväljundid

Täienduskoolituse läbinu:

• lugemisel mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma, eriala tehnilisi arutlusi;
• kuulamisel mõistab selgelt liigendatud juttu enamikul igapäevaelu ja tööga seotud teemadel;
• vestleb ettevalmistuseta eesti keelt emakeelena kõnelejatega vajalikul või huvipakkuval teemal. Selgitab enda vaatenurka päevakohasel teemal. Esitab kõne all olevatele seisukohtadele poolt ja vastu argumente;
• kirjeldab olukordi, väljendab, põhjendab ja kaitseb oma seisukohti nii kõnes kui kirjas; refereerib nii kirjalikust kui ka suulisest allikast saadud infot;
• kirjutab erinevatel teemadel arusaadava detailse teksti.

Õpiväljundit arendatakse süstemaatiliselt läbi nelja osaoskuse: kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine. Õpiväljundid saavutatakse auditoorse ja iseseisva tööga, mida õppija sooritab auditoorse õppe vahelisel ajal. Valmisolek korraldada õpet digivahendite kaudu (Google meet, ZOOM).

4. Õpingute alustamise tingimused ja sihtrühm

Kursuse sihtgrupiks on kõik huvilised, kes tahavad eesti keelt edasi õppida ja iseseisva keelekasutajana kesktasemelt (B1) edasijõudnute tasemeni (B2) arendada.

Kursusel osalemise eelduseks on õppemaksu tasumine ja eesti keele oskus vähemalt B1-tasemel. B2-taseme eesti keele õpingute alustamiseks esitab õpilane tunnistuse edukalt sooritatud B1-taseme eksami kohta. Viimase puudumisel kontrollitakse keeleoskuse tasemele vastavust läbi keeltekoolisisese testi. Keeltekoolisisese testi läbiviimisel lähtutakse veebipõhisest eesti keele B1-taseme proovitestist lehel TESTEST.

http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=55&cmd=render

5. Õppe kogumaht, selle ülesehitus ja õppevahendid

Õppe kogumaht on 450 akadeemilist tundi, millest 250 auditoorset ning 200 iseseisvat ja praktilist tundi tööd.  Iseseisev töö on mõeldud õpitu kinnistamiseks ning teemade sõnavara laiendamiseks ja hõlmab õppematerjali tunnivälise osa omandamist. Kodutööd – vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele, sh tööd, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist B2-tasemel. Õppekava on loodud arvestusega, et õppija, kes omandab keelematerjali vastavas mahus, on suuteline sooritama eksami pärast õppimise lõpetamist. 

6. Õppe sisu

B2-taseme eesti keele kursusel arendatakse nelja osaoskust: kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine. Auditoorses õppes on põhirõhk kõne ja selle mõistmise arendamisel ning grammatika seaduspärasuste selgitamisel. Iseseisvalt jäetakse koju õppida sõnavara, teha grammatikaharjutusi ja pikemaid kirjalikke loovtöid, lisaks on vaja jälgida eestikeelseid tele- ja raadiosaateid, lugeda keerukamaid ajakirjanduslikke tekste, tänapäeva eesti proosakirjandust ning praktiseerida kõnekeelt eesti keele kandjatega. 

Rääkimis-, arutlus- ja väitlusoskuse ning eestikeelse kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamine toimub järgmistel teemadel:

Haridus ja koolitee. 

Õppimisvõimalused. Eesti haridussüsteem, selle head ja vead. Õpetatavad erialad. Õpetamise viisid.

Elukutse, amet ja töö. 

Elukutsevalik ja sobivus. Enda ja teiste töö ja ameti kirjeldus ja propageerimine. Minu tööpäev. Tööülesanded. Töökoosolek, läbirääkimised. Probleemide lahendamine tööl. Elulookirjeldus: töökogemus, hariduskäik. Elus tehtud kärjääri- ja õppimisvalikute põhjendamine. Tulevikuplaanid.

Teenindus ja teenindusasutused.

Lahtiolekuajad, asukohad, teenuste liigid, hinnad ja raha. Info hankimine ja jagamine telefonis ja internetis. Pangas, postkontoris, juuksuris jm. Hinnangu andmine teenindusele. Kaebuste esitamine, kaebusele reageerimine.

Igapäevaelu, kodu ja kodukoht. 

Koduümbruse kirjeldus, kodu ja kodukoha plussid ja miinused. Majapidamine. Perekond, lähedased ja kodune elu. Koolielu ja tööelu. Eluase. Elamistingimused. Teenusepakkujatega suhtlemine. Probleemide lahendamine, kaebuste esitamine. Külaliste kutsumine. Viisakusvestlus. Minu päev.

Enesetunne ja tervis. 

Eesti tervishoiusüsteem, selle head ja vead. Tervisekindlustus. Õnnetusjuhtumi kirjeldus. Enesetunde kirjeldus, kaebused. Arsti juures. Kiirabi kutsumine.

Vaba aeg ja meelelahutus. 

Vaba aja sisustamise viisid, võimalused ja plaanid. Meelelahutuslikud, kultuurilised ja tervislikud harrastused. Enda eelistuste väljendamine ja põhjendamine, nende propageerimine. Sündmuste, muljete kirjeldus. Raamatuarvustus.

Sisseostud ja hinnad. 

Info hankimine ja jagamine poodide, nende asukoha, lahtiolekuaegade kohta, kaupade, nende hinna ja maksmistingimuste kohta. Tarbimisharjumused. Kaubamärkide, poodide, tootjate ja toodete eelistused. Toodete reklaamid. Ostude kirjeldus. Kauba hinna ja kvaliteedi võrdlus. Sooduspakkumised. Ettepanekud ja kaebused toodete ja kaupade kohta.

Söök ja jook. 

Pere ja kodukandi igapäevased toitumisharjumused, söögi- ja joogivalik pidulikeks puhkudeks. Lauakombed. Alkoholikultuur. Söögikohtade asukohad, lahtiolekuajad, hinnad. Söögi- ja joogikohtade reklaamid, nende klientuur ja stiil. Lemmiksöögikohad. Laua broneerimine restoranis. Menüüd ja toidu tellimine. Söögi ja joogi pakkumine. Toiduretseptid.

Inimeste suhted ühiskonnas. 

Sõbrad ja sõpruskond. Rühmituse või organisatsiooni eesmärgid ja tegevused. Sündmuse kirjeldus. Ühiskonna struktuur ja selle toimimine. Ühiskonna hüved ja pahed. Inimese õigused ja kohustused ühiskonnas. Era- ja töösuhete sõlmimine. Valimissüsteem, enda või oma huvirühma vaadete esindamine.

Poliitika ja päevakajalised sündmused. 

Info hankimine päevakajaliste sündmuste kohta. Massimeedia ja uudised. Päevakajalise sündmuse kirjeldus. Oma poliitiliste vaadete ja seisukohtade tutvustamine ja kaitsmine.

Majandus- ja õigussuhted. 

Eesti õiguskord. Eesti majandussüsteem ja – elu. Rahaasjad. Eesti kodanike ja residentide õigused ja kohustused. Turvalisus, võitlus kuritegevuse vastu. Kuriteo kirjeldus, kuriteo uurimiskäik. Pöördumine õiguskaitseorganitesse.

Keskkond, kohad, loodus ja ilm. 

Info hankimine ja edastamine piirkonna, loodusobjektide, ilmaolude kohta. Oma kodukoha, selle looduse ja vaatamisväärsuste kirjeldus. Piirkondade geograafia ja kultuurilised iseärasused. Ilmastik, kliima. Aastaaegade kirjeldus. Tee küsimine ja juhatamine. Ilmateade. Kaardid ja infovoldikud.

Kultuur, keeled ja keeleõpe. 

Eesti ja päritolumaa kultuuri võrdlus. Oma rahvusrühma kultuurihuvi kirjeldus ning sellega tegelemise võimalused. Info hankimine kultuurisündmuste kohta. Kultuuriürituse kirjeldus. Oma vaadete edastamine võõrkeelte õppimisele ja teiste kultuuridega tutvumisele. Inimeste erinevad kultuuritaustad.

Reisimine, transport, vaatamisväärsused. 

Reisieelistused. Ühistransport ja liiklus. Piiriülene reisimine, piirivalve, toll. Kohtade, piirkondade, huvipunktide kirjeldamine. Reisielamuse kirjeldus. Kaebuste esitamine halva teenuse korral reisil. 

Kirjutamine: Ankeetide, taotluste, registreerimisvormide täitmine. Info küsimine ametiasutustest. Kaebuse koostamine. Ümbruse kirjeldus, minevikusündmuste kirjeldus. Lugemispäeviku sissekanne. Blogipostitus ürituse külastamise kohta. Sotsiaalmeedia postitus. Tootetutvustus. Müügipakkumine. Tööpäeva kirjeldus. Lühiaruande ja ettekande koostamine. CV ja motivatsioonikiri. Ametlik ja mitteametlik kiri. Kokkuvõte loetud artiklist. Lühikirjandid ja ümberjutustused. Töömeilid, kutsed, tänukirjad jm.

Sõnavara: Ülaltoodud kõnearendusteemade sõnavara. Sünonüümid ja antonüümid. Eesti vanasõnad ja kõnekäänud. Lühendid.

Grammatika:

Käändsõnad: käänamine ainsuses ja mitmuses, lühike mitmus, ühildumine. Liitsõnade moodustamine ja käänamine. Tegija- ja teonimi. Omadussõnade võrdlusastmed. Põhi- ja järgarvud. Ortograafia põhireeglid. Hääldus. Tegusõna: pööramine olevikus, liht-, enne- ja täisminevikus. Tuleviku väljendamine. Ma- ja da-infinitiivi, kesksõnade kasutamine, ühend- ja väljendtegusõnad; kindel, käskiv ja kaudne kõneviis; umbisikuline tegumood. Sõnade järjekord lauses. Määrsõnad ja kaassõnad. Sidesõnad. Lause liigid. Kirjavahemärkide kasutus. Küsisõnad.

7. Õppekeskkonna kirjeldus

Koolitusklassid asuvad Tallinnas ja Narvas. Õppetöö läbiviimiseks on koolitusklassides vastavalt varustatud arvuti, projektori, CD-mängija, tahvli ja riiulitega õppematerjalide tarbeks. Ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Veebikoolitused  toimuvad reaalajas interaktiivse koolitusena kas Google meet  või Zoomi vahendusel. Osalejal on vaid ainult arvutit või nutiseadet ning internetiühendust. Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad neid keskkondi kasutada ja vajadusel juhendatakse. Kõik vajalikud materjalid on arvutis nii õpetajal kui ka õppijal. Õppijad saavad kõik vajalikud  õppematerjalid failidena ning võivad need soovi korral välja trükkida või kasutada neid arvutis. Õpetaja saab tunnis kasutada ka internetis olevaid õppe- või muid materjale.

8. Õppematerjalid 

Põhiõppematerjal

• Mall Pesti, K nagu Kihnu. Eesti keele õpik kesktasemele. B2. Kiri-Mari Kirjastus, 2018
• Mall Pesti, Katrin Kaev. Keelepildid 1-12. Kiri-Mari Kirjastus, 2018
• Eesti keele tasemetestid: web.meis.ee/testest/
• Täiendavad õppematerjalid: artiklid ajalehtedest ja ajakirjadest, saatelõigud televisioonist ja raadiost, eesti filmid ja muusika.

Kursuse lisamaterjalid:

• Valmis, A. Valmis, L. 2004. Eesti keele harjutusvara kesk- ja kõrgtasemele. Koos võtmetega.
• Jelena Kallas jt. Eesti keele põhisõnavara sõnastik. Eesti Keele Sihtasutus, 2014.
• Eesti keele sõnavara harjutusi. Sirje Rammo, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009
• Proovi elu Tallinnas. Hedvig Evert, Suhtlusmäng
• M. Sooneste, Eesti keele harjutusvara, Tallinn 2005;
• M. Kitsnik, Eesti keele töövihik. Tallinn 2012;
• Eesti keele põhisõnavara sõnastik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2014.
• Õpetajate poolt koostatud lisamaterjalid. Pildimaterjalid ajalehtedest, Internetist, YouTube`ist. Kuulamisülesanded raadiost. Eksamimaterjalid.

Veebipõhised õppematerjalid:

http://www.keeleveeb.ee

Juhend iseseisvaks keeleõppeks: 

https://www.meis.ee/bw_client_files/integratsiooni_sihtasutus/public/meis_book_multiple_pictures/35_Juhend_iseseisvaks_keeleop_est_rus_web2.pdf

Eesti keele tasemeeksamid. https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid/

www.err.ee saated 

www.ut.ee/keeleweb2 

[EVS] Eesti-vene sõnaraamat: http://www.eki.ee/dict/evs/

9. Lõpetamise tingimused ja väljastavad dokumendid

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% auditoorsetes tundides. Lõputest sarnaneb riiklikule tasemeeksamile (kontrollitakse kõiki nelja osaoskust), seetõttu on hindamiskriteeriumid samad (100-st võimalikust punktist tuleb saada vähemalt 60%). 

Kuulamine – saab aru küsimustest ja kuuldud info, raadio- ning telesaadete põhissisust. 

Lugemine – mõistab tekstide sisu, saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldustest, saab aru tööga seotud sõnavarast ja tekstidest, lünk harjutuste tegemisel tunneb ära korrektse grammatilise vormi, arvab ära tundmatuid sõnu konteksti baasil. 

Rääkimine – räägib ettevalmistuseta endast, oma perest, igapäeva elust ja tööst, plaanidest ja kavatsustest. 

Kirjutamine – koostab seostatud teksti, kirjeldab oma kogemusi ja muljeid, moodustab grammatiliselt korrektseid lauseid.

Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:

91 – 100% Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitatava õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületab neid. Koolitatava vastus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev rakendamine. 

76–90% Kui koolitatava suuline ja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest. 

60–75% Kui koolitatava oskused on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajab juhendamist ja suunamist. 

50–59% Kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.

1–49 % Koolitataval puuduvad nõutavad teadmised ja oskused ning koolitatava areng õpitulemuste osas puudub.

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 75% auditoorsetest tundidest ja iseseisvate tööde sooritamine. Kursuse lõpetamiseks sooritavad õpilased koolituskeskusesisese lõputesti. Lõputest (suuline ja kirjalik) loetakse sooritatuks positiivsele tulemusele, kui õigete vastuste arv on 60–100% maksimaalsest punktide arvust. Väljastatav dokument: tunnistus.

Juhul kui õppija ei ole testi sooritanud, kuid on osalenud auditoorses õppetöös, väljastatakse tõend osaletud kontaktõppetundide ja neis läbitud teemade kohta.

10.  Koolitaja kvalifikatsioon

Koolitust viivad läbi eesti keele kui võõrkeele õpetajad ja varasema täiskasvanute koolitamise kogemusega õpetajad.

11. Koolituse maksumus:

2500.00 EUR

TURVATÖÖTAJA PÕHIÕPE ÕPPEKAVA (Turvatöötaja, tase 4)

1. Õppekava nimetus:

Turvatöötaja, tase 4 kutseeksamiks ettevalmistav algkoolitus. 

2. Õppekavarühm ja õppekava koostamise alus 

Kutsestandardi tähis: 26-31102023-1.3/6k

Kutsetegevuse valdkond: Vara- ja Isikukaitse

Valdkond: VARA- JA ISIKUKAITSE

Kutseala: Turvateenistus

Kutse grupp: Turvatöötaja

Ametite (ISCO) klassifikaator:

5 Teenindus- ja müügitöötajad

54 Pääste-, politsei- ja turvatöötajad

541 Pääste-, politsei- ja turvatöötajad

5414 Turvatöötaja

EMTAK klassifikaator: 

N HALDUS- JA ABITEGEVUSED

80 Turvatöö ja juurdlus

3. Algkoolituse eesmärk, sisu ja õpiväljundid

Õppe eesmärk on võimaldada koolitataval omandada teadmised ja oskused töötamiseks  turvatöötajana lähtudes kutsenõuetest ning luua eeldused eksami edukaks sooritamiseks.

Õppe sisu ja käsitletavad teemad:  

• turvamise õiguslikud alused; turvamise olemus ja teostamine; 
• turvateenistuja kohustused ja õigused ning meetmete kohaldamine turvamisel; 
• turvamises kasutatavad side-, valve- ning teised seadmed ja vahendid; 
• ohu ennetamine ja tegutsemine erakorralise sündmuse korral; 
• füüsilise jõu, erivahendite ja relvade kasutamine;  
• esmaabi andmine tervisekahjustuse korral, mis on tekkinud füüsilise jõu, erivahendi või relva kasutamisest;  
• traumade ning stressiga toimetulek; 
• klienditeeninduse alused, iseseisvalt ja meeskonnas töötamine ning inimestega suhtlemise mõjusad võtted; 
• meeskonna liikmete juhendamine.

ÕPIVÄLJUNDID: koolituse lõpuks õppija

• Nimetab valvetöötaja ja turvatöötaja õigused ja kohustused turvamisel ning 

kirjeldab turvamise teostamist:

• selgitab, kuidas kasutada valveseadmestikku, jälgimisseadmestikku ja mehaanilise kaitse vahendeid vastavalt objekti eripärale;
• nimetab liikuva turvaobjekti turvamisele ettenähtud nõudeid; 
• kirjeldab, kuidas tegutseda tulekahju korral;
• oskab kasutada teabe vahetamiseks sidevahendeid ja teisi infoedastusvahendeid;
• selgitab turvatöötajale turvategevuse seaduses lubatud meetmeid;  
• oskab kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja relvi õiguspäraselt ning turvaliselt 
• mõistab turvamisega kaasnevaid riske traumaatilise ning stressirohkete olukordade tekkimiseks; 
• oskab valida isikust lähtuvalt sobiva suhtlemisstiili ja -viisi, suhtleb inimestega korrektselt; 
• oskab ennetada ja lahendada konflikte; 
• teab nõudeid turvamisel rakendatava personali osas; 
• oskab juhendada turvamisel rakendatud meeskonna liikmeid;
• teab, kuidas anda füüsilise jõu, erivahendi või relva kasutamise järel esmaabi.

4. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused: 

Õpe sobib inimestele, kes soovivad omandada teadmisi ja oskusi turvatöötaja kutseeksami sooritamiseks ja turvatöötajana töötamiseks või täiendada varem omandatud teadmisi ja oskusi.  

Õppija peab vastama turvategevuse seaduses § 15 ettenähtud nõuetele: põhiharidus; vähemalt 18-aastane; Eesti kodanik või isik, kes on Eestis omandanud elamisõiguse või kellele on antud Eesti elamisluba; karistusregistris puuduvad andmed tahtlikult toimepandud kuriteo kohta; terviseseisund võimaldab täita tööülesandeid.

5. Õppe maht, õppe ülesehitus ja õppekeskkond 

Turvatöötaja algkoolitus kestab 90 akadeemilist tundi, millest 75 akadeemilist tundi moodustab kontaktõpe.  

Õpikeskkond: 

• Auditoorne töö toimub õppeklassis, mis on varustatud grupi suurust arvestades vajaliku arvu laudade ja toolide, tahvli, esitlusarvuti jms. 
• Õppetöö praktiline osa toimub vastavalt vajadusele, kas õppeklassis, eriõppe harjutusalal või töökeskkonnas.  
•  Vajalikud vahendid: sidevahendid, erivahendid, õppegaasipihusti, turvavarustus, õppenoad.
• Iseseisev töö võib toimuda ka e-õppekeskkonnas.

6. Õppematerjalide loend:

Kohustuslikud õppematerjalid on: turvategevuse seadus ja turvategevuse eeskiri, Eesti Vabariigi põhiseadus, korrakaitseseadus, karistusseadustik (eelkõige sätted, mis puudutavad hädakaitset, hädaseisundit ja kohustuste kollisiooni), relvaseadus. Õppematerjalid on eesti keeles.

7. Hindamine ehk õppe lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid

Õppe läbimise kriteeriumiks on osalemine vähemalt 70% koguõppest, sealjuures 90% kontaktõppes ning praktiliste ülesannete korrektne lahendamine ja kirjaliku valikvastustega 

testi positiivne sooritus.  

• Koolituse lõpus toimub mitteeristav hindamine, ehk arvestus, mis 

koosneb kahest osast: 

1. valikvastustega test õppes käsitletud teemade kohta, millest 70% vastustest peavad olema õiged ning 
2. koolitaja antud praktiliste ülesannete positiivne sooritus. 

• Õpiväljundid omandanud ning hindamise läbinud õppijale väljastatakse tunnistus. Hindamisel mitteosalenud või hindamist mitteläbinud õppijale väljastatakse tõend koolitusel osaletud mahu ja läbitud teemade kohta. 
• Pärast õppe läbimist on võimalik taotleda turvatöötaja kutse.

8. Koolitajate kvalifikatsioon

Koolitajal peavad olema õppe ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Koolitust viib läbi teemat valdav asjatundja.

9. Koolituse hind

1500 EUR

TURVAJUHI PÕHIÕPE ÕPPEKAVA (Turvajuht, tase 5)

1. Õppekava nimetus:

Turvajuht, tase 5 kutseeksamiks ettevalmistav algkoolitus. 

2. Õppekavarühm ja õppekava koostamise alus 

Kutsestandardi tähis: 26-31102023-1.3/6k

Kutsetegevuse valdkond: Vara- ja Isikukaitse

Valdkond: VARA- JA ISIKUKAITSE

Kutseala: Turvateenistus

Kutse grupp: Turvatöötaja

Ametite (ISCO) klassifikaator:

5 Teenindus- ja müügitöötajad

54 Pääste-, politsei- ja turvatöötajad

541 Pääste-, politsei- ja turvatöötajad

5414 Turvatöötaja

EMTAK klassifikaator: 

N HALDUS- JA ABITEGEVUSED

80 Turvatöö ja juurdlus

3. Algkoolituse eesmärk, sisu ja õpiväljundid

Õppe eesmärk on võimaldada koolitataval omandada teadmised ja oskused töötamiseks  turvatöötajana lähtudes kutsenõuetest ning luua eeldused eksami edukaks sooritamiseks.

Õppe sisu ja käsitletavad teemad:  

• turvamise õiguslikud alused; turvamise olemus ja teostamine; 
• turvateenistuja kohustused ja õigused ning meetmete kohaldamine turvamisel; 
• turvamises kasutatavad side-, valve- ning teised seadmed ja vahendid; 
• ohu ennetamine ja tegutsemine erakorralise sündmuse korral; 
• füüsilise jõu, erivahendite ja relvade kasutamine;  
• esmaabi andmine tervisekahjustuse korral, mis on tekkinud füüsilise jõu, erivahendi või relva kasutamisest;  
• traumade ning stressiga toimetulek; 
• klienditeeninduse alused, iseseisvalt ja meeskonnas töötamine ning inimestega suhtlemise mõjusad võtted; 
• meeskonna liikmete juhendamine,
• turvaauditi läbiviimine ja turvaplaani koostamine; 
• turvateenistuja väljaõppe korraldamine; 
• nõuded turvaettevõtjale ja turvamise tegevusluba. 

ÕPIVÄLJUNDID: koolituse lõpuks õppija

• nimetab turvajuhi õigused ja kohustused turvamisel ning kirjeldab turvategevuse korraldamist, juhtimist; ;  
• selgitab, kuidas kasutada valveseadmestikku, jälgimisseadmestikku ja mehaanilise kaitse vahendeid vastavalt objekti eripärale;
• nimetab liikuva turvaobjekti turvamisele ettenähtud nõudeid; 
• kirjeldab, kuidas tegutseda tulekahju korral;
• oskab kasutada teabe vahetamiseks sidevahendeid ja teisi infoedastusvahendeid;
• selgitab turvatöötajale turvategevuse seaduses lubatud meetmeid;  
• oskab kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja relvi õiguspäraselt ning turvaliselt 
• mõistab turvamisega kaasnevaid riske traumaatilise ning stressirohkete olukordade tekkimiseks; 
• oskab valida isikust lähtuvalt sobiva suhtlemisstiili ja -viisi, suhtleb inimestega korrektselt; 
• oskab ennetada ja lahendada konflikte; 
• teab nõudeid turvamisel rakendatava personali osas; 
• oskab juhendada turvamisel rakendatud meeskonna liikmeid;
• teab, kuidas anda füüsilise jõu, erivahendi või relva kasutamise järel esmaabi,
• oskab koostada turvaauditi aruannet ning turvaauditi aruande alusel koostada turvaplaani mehitatud turvamiseks,
• oskab teha ettepanekuid uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtmiseks ja turvaplaani täiendamiseks;
• selgitab, kuidas koosta turvateenistujate tööjuhendit. 

4. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused: 

Õpe sobib inimestele, kes soovivad omandada teadmisi ja oskusi turvajuhi kutseeksami sooritamiseks ja töötamiseks või täiendada varem omandatud teadmisi ja oskusi. Õppija peab vastama turvategevuse seaduses § 15 ettenähtud nõuetele.

5. Õppe maht, õppe ülesehitus ja õppekeskkond 

Turvajuhi algkoolitus kestab 120 akadeemilist tundi, millest 90 akadeemilist tundi moodustab kontaktõpe.  

Õpikeskkond: 

• Auditoorne töö toimub õppeklassis, mis on varustatud grupi suurust arvestades vajaliku arvu laudade ja toolide, tahvli, esitlusarvuti jms. 
• Õppetöö praktiline osa toimub vastavalt vajadusele, kas õppeklassis, eriõppe harjutusalal või töökeskkonnas.  
• Vajalikud vahendid: sidevahendid, erivahendid, õppegaasipihusti, turvavarustus, õppenoad.
• Iseseisev töö võib toimuda ka e-õppekeskkonnas.

6. Õppematerjalide loend:

Kohustuslikud õppematerjalid on: turvategevuse seadus ja turvategevuse eeskiri, Eesti Vabariigi põhiseadus, korrakaitseseadus, karistusseadustik (eelkõige sätted, mis puudutavad hädakaitset, hädaseisundit ja kohustuste kollisiooni), relvaseadus. Õppematerjalid on eesti keeles.

7. Hindamine ehk õppe lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid

Õppe läbimise kriteeriumiks on osalemine vähemalt 70% koguõppest, sealjuures 90% kontaktõppes ning praktiliste ülesannete korrektne lahendamine ja kirjaliku valikvastustega 

testi positiivne sooritus.  

• Koolituse lõpus toimub mitteeristav hindamine, ehk arvestus, mis 

koosneb kahest osast: 

1. valikvastustega test õppes käsitletud teemade kohta, millest 70% vastustest peavad olema õiged ning 
2. koolitaja antud praktiliste ülesannete positiivne sooritus. 

• Õpiväljundid omandanud ning hindamise läbinud õppijale väljastatakse tunnistus. Hindamisel mitteosalenud või hindamist mitteläbinud õppijale väljastatakse tõend koolitusel osaletud mahu ja läbitud teemade kohta. 
• Pärast õppe läbimist on võimalik taotleda turvajuhi kutse.

8. Koolitajate kvalifikatsioon

Koolitajal peavad olema õppe ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Koolitust viib läbi teemat valdav asjatundja.

9. Koolituse hind

2100 EUR